29. nov 2009

Kurbuse piim / La teta asustada

"La teta asustada", Peruu 2008. Rež. Claudia Llosa.


Selle filmi põhjal tundub elu Peruus olevat värvikas, kuid hoomamatult kauge, vaat et sama kauge kui indiaani kultuur valgetele vallutajatele Terrence Malicki "Uues Maailmas". Llosa realistlikena paistvad tegelased võtavad elu, surma, keha, seksuaalsust ning elu sõlmpunkte - pulmi ja matuseid - nii harjumatul moel, et nende käitumist on kohati raske mõista. Erinevalt näiteks "Kalalapsest" ei muutu see aga igavaks, vaid äratab huvi ja soovi aru saada. Mitte ainult etnoloogilisest, vaid ka inimlikust aspektist. Paistab, et peruulased näevad neid asju ühelt poolt väga vahetult ja loomulikult, teisalt saadab seda kõike mingi traagiline alatoon. Umbes nagu korealaste han - segu kurbusest, kannatusest ja vastupidamisest. Lisaks kummalised uskumused nagu emapiimaga sisse imetud needus, mille tõttu inimese hing ei julge temaga ühineda ja jääb maa alla.

Teta asustada otsetõlge hispaania keelest võiks olla "Ehmunud tiss". See on siis koht, kust laps needuse saab. Mu meelest sobiks see pealkiri filmi iseäraliku lihalikkusega rohkemgi kui rahvusvahelises levis kasutatav luuleline "Kurbuse piim".

Kauni ilmselt indiaani päritolu Magaly Solieri mängitud nukker ja pelglik peategelane kasutab enesekaitseks ja kontratseptsiooniks kartulit, lohutades end surnud ema eeskujul minoorseid laulukesi improviseerides. Oma veidruses toob see kõik meelde kuulsa ladinaameeriklase Gabriel García Márquezi maailma. Ebaharilik, huvitav film. Parima filmi Kuldkaru Berliinist.



Treiler (hispaania keeles, subtiitriteta). "Kurbuse piima" tasuta seansid Hispaania filmipäevadel 2011: Tallinnas Sõpruses ja Tartus Athenas. Hinnanguid: IMDB (6.7/10), Rotten Tomatoes (80% fresh), Trash (6/10), Mariliin, PÖFF (festivali tugevaim mulje).

3 kommentaari :

Trash ütles ...

Uurisin just eile selle filmi infot, et meie festaril, seda ei teadnudki. Päris kena pliks on peaosas, peaKS pilgu peale heitma.

joonas ütles ...

See on nii imelik asi, et ma laiale ringile soovitada ei söanda. Suure filmikogemusega sõber näiteks leidis, et naistekas. Mis on selles mõttes õige, et režissöör on naine ja lugu on naisest, aga ma kindlasti ei ütleks, et see on klišeelik või seebiooperlik. Tasub vaadata, kui tahad näha midagi kummastavat ja iseseisvat.

joonas ütles ...

Võõrkeelse Oskari nominendid, kellest nelja kohta saab ka siit plogist lugeda: "Weisse Band", "Ajami", "El Secreto de Sus Ojos", "The Milk of Sorrow", "Un Prophète". "El Secreto" on mul nägemata, mu isiklik eelistus nähtuist oleks "Prohvet" või "Kurbuse piim" ja isiklik mitte-eelistus "Ajami". Ennustan, et tänu natsiseostele võidab Haneke - Filmiakadeemia armastab poliitilisi seisukohavõtte. Seda võimaldaks ka "Ajami", aga too on võrreldamatult nõrgem film.