11. dets 2009

Antikristus / Antichrist

"Antichrist", Taani-Saksamaa-Prantsusmaa-Rootsi-Itaalia-Poola 2009. Rež. Lars von Trier.

"Antikristus" on vaadatav ka õudukana, kuid Trier seab sihiku märksa kõrgemale, rääkides inimolu põhiküsimustest ja püüdes võistlema Tarkovskiga, ehkki võib kahelda, kas see tal päriselt õnnestub. Püha ürituse nimel laseb lavastaja käiku hulgaliselt sümboleid, millest paljud, näiteks käi, jäid mulle mõistatuslikeks. Siiski mitte kõik. Suur osa filmi ideedest, nagu üldse lõviosa meie moodsast mõtlemisest, toetub Nietzchele. Temalt on laenatud filmi pealkiri, juttu tehakse Jumala surmast ja nõnda edasi. Need on tänapäeval üldlevinud ideed, levinud on ka ratsionaalsuse eitus, mille loogiliseks järelduseks pöördumine looduse, loomulikkuse, Eedeni poole. Rohelise mõtlemise ajastul haruldasem on looduse samastamine kurjusega - loodus kui mädanemise, surma ja kannatuse allikas, saatana tempel.

Isiklik tundub ka Trieri misogüünia, millele ta siin esmakordselt täie voli annab, samastades naise hirmuäratava loodusega. Jaanus küsib oma blogis, miks Trieri peetakse misogüüniks. Küllap on vastuseks lavastaja käitumine oma naiskangelastega mitte ainult siin, vaid ka varasemates töödes, kus ta, tõsi küll, on lasknud neil kannatada ("Dogville") ja hukkuda ("Laineid murdes", "Tantsija pimeduses") müstiliste märtritena.

"Antikristuse" Naine, keda kõhedust tekitava veenvusega esitab Cannes'is selle rolli eest parima näitlejanna Kuldpalmioksa saanud Charlotte Gainsbourg, on samuti salapärane, kuid pole süütu kannataja, vaid paheline, kuri ja ohtlik tegelane. Aga ega kunagi Scorsese "Viimses kiusatuses" Kristust mänginud Willem Dafoe kehastatud Meeski pole mingi Jeesus. Väljapääsu siin justkui ei paistakski, kui selleks mitte pidada pimedate ja hävitavate ürginstinktide vallapäästmist.

Märkimisväärselt ilus kaameratöö tänavu "Rentslimiljonäri" eest Oscari saanud Anthony Dod Mantle'ilt. Trieri kelkimist, et ta on parim elav lavastaja, ei maksa liiga tõsiselt võtta, aga üks huvitavamaid on ta küll.



"Antikristuse" treiler ja kodukas. Hinnanguid: IMDB (6.8/10), Rotten Tomatoes (5.4/10), Areeni aasta filmid 2009 (2. koht), Jaanus Adamson (paneb end või teisi ümber hindama; realism, mitte pessimism), Jaan Ruus, EE (vägevate kujunditega üle külvatud filosoofiline film), Margit Tõnson, EE (logisevate kruvidega misogüüni isiklike õudusunenägude väljaelamine), Kylmjalg (üdini subjektiivne), Tiina Lokk, elu24 (psühholoogiline thriller, õudusfilmi elementidega traagiline armastuslugu), Raivo Kelomees, Sirp (film pole reaalsus, vaid kunstiteos), Maris Meiessaar, EPL (verest ja jubedusest hoolimata ilus ja väljendusrikas), Spellbound (9/10), B3gins (8/10), Trash (8/10), Ralf (4/10), Danzumees (2/10).

5 kommentaari :

Paawo ütles ...

Jala külge kruviti see seepärast, et Eeva on Aadama küljeluu(st/ks).

joonas ütles ...

Et üks luu ja teine luu? Ma ei tea, see on ikka väga kaudne seos. Vähemalt samavõrd võib jalavigastust seostada Oidipusega, kelle nime etümoloogiaks kreeka keeles antakse tavaliselt 'paistes jalg'.

Mart ütles ...

Mina ei otsiks siit sügavamat seletust kui lihtsalt naise vajadust meest võimalikult tihkelt paigale kinnitada, tundes, et teine kipub käest kaduma.

Paawo ütles ...

Kõik kehtib.
Väärt autor ei solgi kunagi sisu ära sellega, mis tema pidas oluliseks öelda, vaid see on tähtis, mis ise kogetus kogesid.

Ralf ütles ...

Olin ma vast retsidivist kunagi, 4/10, päh.