8. dets 2009

Ajami

"Ajami", Saksamaa-Iisrael 2009. Rež. Scandar Copti, Yaron Shani.


Olles filmi juba korra poolest saati näinud ja pettunud, otsustasin "Ajami" festivali lõpetuseks siiski tervikuna üle vaadata. Esiteks ikkagi võidufilm ja teiseks lubati lehes, et teine pool on esimesest huvitavam. Kas oli? Mõnevõrra küll, aga alles viimases veerandis ja mitte just ülearu palju. Kokkuvõttes ikkagi pikavõitu ja üsna keskmine film. "Postimees" teatas, et "PÖFFi võitis realistlik film Palestiina-Iisraeli konfliktist". "Päevaleht" aga, et "PÖFFi võitis Lähis-Ida konflikt". Armsad ajakirjanikud, olete te filmi ikka näinud?

"Ajami" räägib pisipättidest ja gängidevahelisest arveteõiendamisest, algab katusepakkumisest ja lõpeb ebaõnnestunud narkoäriga. Lähis-Ida konfliktiga on sel kõigel sama palju ühist kui Kristuse passiooniga: sama toimumiskoht. Too konflikt on "Ajami" jaoks kauge ja väheoluline taust.

Realismist - võib küll olla, et film on tõepärane kajastus Iisraeli kuritegelikust skenest, kuid ega vaataja ei saa oluliselt targemaks sealse elu osas üldiselt. Kurikaelte omavaheline klaarimine on aga igal pool sarnane, meenutades kasvõi seda, mis siinkandis 90ndail toimus. Ses suhtes ei saa žürii otsusest hästi aru. Nägin võistlusprogrammist vähemalt nelja filmi - "Ootamatu tühjus", "Laul Tšingis-khaani kahest hobusest", "Lourdes" ja "Merehädaline kuul" -, mis tundusid "Ajamist" igasuguse kahtluseta tugevamad, seda enamasti nii stsenaariumi, kaameratöö, režissuuri kui näitlemise poolest, originaalsusest rääkimata.

Arvata võib, et nagu kõiksugu kultuurižüriide puhul ikka, püüti teha poliitilist avaldust. Sel juhul oleks võinud võita "Keegi ei tea midagi pärsia kassidest", mis on tõesti poliitiline, pealegi põnevama teemaga ja filmina paremini teostatud kui "Ajami".

1 kommentaar :

joonas ütles ...

Žürii adekvaatsusest veel. "Postimehes" 5.12. küsib Eva Kübar: "Kas saab võistlusprogrammi EurAsia vaadates esile tuua ka mingeid üldisi tendentse kinomaailmas?" Vastab žürii esimees Aleksandr Rodnianski: "Jaa, seda on väga lihtne näha - kõik filmid räägivad vägivallast ja otsivad inimlikke ressursse, kuidas sellega toime tulla." Mis mõttes kõik? Vähemalt "Aken", "Lourdes", "Laul Tšingis-khaani kahest hobusest", "Merehädaline Kuul" ja "Pulmad Bessaraabias" ei räägi vägivallast kohe mitte üks teps. See on neljandik võistlusprogrammist. Rodnianski kas pole neid filme näinud või ei saa tema juttu üldse tõsiselt võtta.