6. dets 2009

Ootamatu tühjus / Enter the Void

"Enter the Void" / "Soudain le vide", Prantsusmaa-Saksamaa 2009. Rež. Gaspar Noé. 154 min.


Karm film, mis seal rääkida. Lars von Trieri "Antikristus" pole mingi piknik, aga Noé "Enter the Voidiga" võrreldes on see kasvõi vormilt jalutuskäik pargis. "Enter the Void" kasutab juba skandaalsest "Irréversible'ist" tuttavaid tehnikaid - värisevat pilti, punast valgust, neoontulesid ja stroboskoopilist vilkumist - veel jõulisemalt ja radikaalsemalt kui varasem Noé. Kohati on seda tõepoolest füüsiliselt koormav vaadata. Noé vormikeelele võib mõne kandi pealt leida paralleele või eeskujusid - näiteks Derek Jarmani abstraktne hüpnootilisus või Gus van Santi esimeses isikus jälgiv kaamera -, kuid küllalt palju on ka isikupäraseid võtteid, näiteks tegelaste jälgimine otse ülalt, kaadreid katkestavad silmapilgutused ja füüsiliste tõkete sujuv läbimine.

Sisuks omanäolise vormi taga on peamiselt seks ja droogid, aga see pole "Enter the Voidi" põhipoint. Eelkõige on Tiibeti surnuteraamatul põhinev film metafüüsiline, teispoolsusest rääkiv, ehkki mitte müstiline teos. "Elu on haud, külm haud," ütles meie seast tänaseks lahkunud Pääsuke kunagi Levikas. Noé laiendab seda arusaama kaugemale, üle elu piiride. Elu on tema käsituses üksildane, jõhker ja kalk, selles pole muud armastust kui füüsiline ega muud õnne kui keemiliselt esile kutsutu. Midagi enamat ei maksa loota ka surmalt. Siis pole sedagi, ainult valusad mälestused ja elavate abitu pealtvaatamine kuni uuestisünnini.

Ning kui hipidel ja new-age-gurudel on kombeks kujutleda hinge rändamist ja taassündi kui midagi imelist ja toredat, siis Noé meenutab, et samsaara on kannatuste ratas. Sama sitt üha uuesti ja uuesti. Kurnav vaatamine, aga kahtlemata mõjus kraam. Filmikunsti äärmised võimalused. See on muidugi klišee, aga "Enter the Voidi" kohta võib tõesti südamerahus öelda, et ükskõikseks vaataja naljalt ei jää.




"Enter the Void": treiler ja kodukas. Kommentaarid PÖFFi lehel. Tiibeti surnuteraamat. Arvamusi filmist: IMDB (7.5/10), Rotten Tomatoes (6.4/10), Forza (10/10), Raul (10/10), LiveForThis (10/10), Spellbound (10/10), Maria J (moodsaim kinokeel).

9 kommentaari :

Spellbound ütles ...

Võimas ja peaaegu, et ainulaadne elamus. Pole muud öelda.

joonas ütles ...

Filmi mittepuutuv kommentaar kokakino needusest. Loomulikult istus saalis mu ümber hulk mitmesugustest rahvustest inimesi, kes ei saanud olla filmi ajal: a) omavahel valjusti rääkimata; b) telefoniga rääkimata; c) sõnumeerimata. Viimane on ka üpris häiriv, kui pilt ekraanil on hämar nagu selles filmis enamasti ja sulle särab majakana otse silma kellegi moodne, suure moluga telefon. Ja nagu sellest kõigest oleks veel vähe, lasti enne filmi lõppu filmi peale treiler sõnumiga "ärge laske oma filmielamust rikkuda" (muhhahhaa). Just nimelt filmi peale, lugesite õigesti. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile: see koht on neetud. Novaja generatsija võbirajet Pepsi!

Spellbound ütles ...

See oli lihtsalt geniaalselt ajastatud apsakas, aga see, et see veel lõpuni jõuti lasta ei meeldinud üldse. Kui ma ei eksi, siis jalutas paar inimest saalist välja ka. Ärge laske oma kinoelamust rikkuda :D

Forza ütles ...

Tra see oli nii debiilne. Mina olin seal reklaamis ka omal ajal, lausa peategelane, aga hetkel küll uhke pole selle üle. Üks kõigi aegade lemmikfilme sai täiesti ära nssitud lõpus.

joonas ütles ...

Minu jaoks see treiler filmi siiski päriselt ära rikkuda ei suutnud, film oli selleks tervkuna liiga võimas. Aga väga tüütu oli küll, sest tegu oli sisuliselt filmi kulminatsiooni, mitte mingi väheolulise epiloogiga. Küsitavaks lohutuseks on vaid see, et eks PÖFFil ole hullematki juhtunud. Paar aastat tagasi vaatasin Kosmoses ühte Taani filmi, mille pealkiri hetkel ei meenu. Seal lasti esiteks filmirullid vales järjekorras, mis lõi kogu sisu lineaarse loogika täiesti sassi. Teiseks läks film keset seanssi põlema.

Sten (PÖFF) ütles ...

PÖFFi tiimi poolt suured vabandused. Juba tegeleme CC Plaza juhtkonnaga teemal mis juhtus ja miks see nii juhtus. Üldiselt olen aga sajaprotsendiliselt nõus, et selline "praak" on lubamatu ning eriti kurvaks teeb meid fakt, et see juhtub meie koostööpartneri personali tegevuse/tegevusetuse tulemusena. Eeldame ju, et kui rendime kino, siis saame sellega ka kvaliteetse teenuse.

Laiemas plaanis on kahjuks filmide näitamine muutunud tänapäeval nupuvajutamiseks (seda just multipleksides) ning on vaid vähe projektsioniste, kes võtavad seda tööd täie tõsidusega. Küllaltki tavaline on, et mehaanik paneb filmi käima ja läheb minema arvates, et küll masin töö ise ära teeb. Teebki, aga mitte nii nagu tarvis - mida eilne hästi tõestas.

Forza ütles ...

Arusaadav. Vähemalt suutis see kirjutis mind natukene rahustada, sest olingi arvamusel, et PÖFFil on siin vähe süüd.
Ja eelmise aasta Man On Wire tuleb meelde, Joonas?
Siiski, hea, et varem olin seda näinud, muidu oleks irriteerivam olnud. Kurb oli, et tänu sellele intsidendile plaksutas saal pigem selle peale, et see aasta parim film läbi sai, mitte sellepärast, et ta hea oli. Kurb, lihtsalt kurb, et saal nii matslikke inimesi täis oli.

joonas ütles ...

Meelde tuli - "Pärast pulmi" ("Efter brylluppet") oli see Taani film, millest enne rääkisin ja aasta oli 2006. Vaat see oli alles põhjalikult pekki keeratud seanss. Isegi PÖFFil pole midagi sellega võrreldavat ei enne ega pärast kohanud. "Man on Wirest" ei tea ma midagi - mis sellega oli?

Mart ütles ...

Aga mulle see "pulmajärgne" veidrus päris meeldis. Jupp aega arvasin siiralt, et asi peabki nõnda olema, ja mõtlesin, et režissöör on publiku taipamislati eriti kõrgele tõstnud. Eks iga festivali ajal juhtub jaburusi (ikka üüratu hulk filme lühikeseks ajaks kokku aetud) ja kui nende hulk jääb allapoole mingit kriitilist piiri, võib neid omamoodi nautidagi. Noh, nagu filatelistide seas on teatud tootmisveaga margid eriti hinnas.