30. jaan 2010

Putukate heli / The Sound of Insects: Record of a Mummy

"The Sound of Insects: Record of a Mummy", Šveits 2008. Rež. Peter Liechti.


Euroopa parimaks hinnatud dokk põhineb Masahiko Shimada romaanil, mis omakorda põhineb end metsas priitahtlikult surnuks nälginud mehe päevikutel. Õigupoolest pole see niisiis mitte niivõrd dokumentaalfilm, kuivõrd poeetilis-kunstiline illustratsioon ette loetavale ilukirjandustekstile. Vaatajad jagunevad küllap kaheks vastavalt sellele, kas Liechti visioon tundub neile veenev või mitte. Minu jaoks ei töötanud see üldse. Sihilikult ebakvaliteetne pilt suudab olla korraga nii monotoonne ja igav kui närviline ja hüplik. Kujundeid, aga ka heliefekte on liiga palju, need on segased, puudub teatud selgus ja teravus, mis paastumisega kaasas käib.

Rohkem minimalismi ja looduslähedust oleks kasuks tulnud, arvestades, et tulevane muumia istus kaks kuud üksi metsas ühe koha peal. Kuidas puutuvad siia suvalised kaadrid mingeist lennukeist, inimestest, tänavasaginast, liiklusest? Järgmisel hetkel pakub Liechti jälle lapsesuist otseütlemist, näidates pilvi, kui tekst räägib taevaminekust. Või vikatiga kontmeest. Taotleks justkui kunstipärasust, aga on pigem tüütu.

Surmaootuse ja suitsiidi teemal on märksa usutavamaid filme, võtame või Gus van Santi "Last Days". Visuaalse kunstina jõuab teispoolsusele lähemale näiteks Jaan Toomik, kasvõi lühifilmis "Armulaud". Metsavana ennustus läks paraku täppi, "Putukate heli" on oma pretensioonikuses raskesti talutav.


"Sound of Insects" DocPointil. Filmi treiler.

Kommentaare ei ole :