31. märts 2010

Pihv

"Pihv", Eesti 2009. Rež. Mihkel Ulk.


Hästi tänavuste filmipäevade deviisi alla mahtuv lühifilm perspektiivitusest ja eksistentsiaalsest tühjusest. Sügav ja aeglane - parasjagu, mitte liialt. Masendav? Üsna, kuid mitte rusuval moel, pigem valgustava äratundmisena: ka selline on elu. Sedasorti kino osatakse meil maailmatasemel teha, nagu näitas juba "Sügisball". "Pihv" on samuti tugev tervik ega logise kuskilt. Argipäeva äng on mõlemas sarnane, kuid siin on jutt vaid lihtsate inimeste lihtsast elust - maal elavast, sigalas töötavast, teineteisele võõraks jääma kippuvast paarist ja nende tagakiusatavaist prillidega poegadest. Vanemad tülitsevad, lapsi kiusatakse koolis, õnnetu notsu röögib surmakrampides. Kui võtete käigus ükski loom viga ei saanud, siis on tegu küll erakordselt veenvate eriefektidega.

Lugu on fragmentaarne ja vihjeline, jäädes veidi mõistatuslikuks, teisalt on aga meeldiv, et kõike punasest puidust ette ei voolita. Igati silmapaistev sooritus, eraldi tahaks esile tõsta peaosalisi: nii vanemaid (Andres Mähar ja Mari Abel) kui lapsi (Ove Leishovnieks ja Tõnu Tanel). Kõrvaltegelasedki on elulised ja poosivabad. Põnev oleks näha, kuidas Mihkel Ulk täsipika mängufilmiga hakkama saab.


"Pihvi" treiler. Arvamusi: Margit Tõnson (Ekspress), Andres Laasik (EPL).

Kommentaare ei ole :