4. apr 2010

Metropolis / Metoroporisu

"Metropolis" / "Metoroporisu", Jaapan 2001. Rež. Rintaro.


Anime tuleviku megalinnast ja maailma valitsejaks saama määratud fembotist põhineb Fritz Langi klassikalisel ulme-tummfilmil ja Osamu Tezuka mangal, mille viimane olevat loonud vaid Langi teose postrist inspireerituna, ilma et ta oleks filmi näinud. Et siis vanainimeste laps ja keerukas sugupuu - võib-olla sellest ka segasevõitu lugu. Film algaks justkui keskelt, tegelasi ja tegevuspaika tutvustamata - et pihta saada, mis toimub, tasuks detailne sisukokkuvõtte et te läbi lugeda nagu balleti puhul. Ega tea, kas sestki abi on. Mul näiteks ei hakanudki huvitav, isegi kui üht-teist pikapeale klaarus. Niigi nõrgapoolse loo esitus on nii juhuslikus tempos ja naivistlik, et see nullis minu jaoks peaaegu kogu suurepärase visuaali tekitatava mulje, kuigi Metropolise tehnika, sise- ja välisarhitektuur on tõesti äärmiselt fantaasiarikkad, suurejoonelised ja detailsed kunstiteosed. On selge, et filmi on teinud terve hulk silmapaistvaid kunstnikke.

Pakuks välja kaks võimalust: kas vaid pildikeelt vabalt valdavad meistrid püüdsid ise stsenaariumi kirjutada ja kukkusid eepiliselt läbi, või siis läksid nad kirjameestega raha pärast tülli ja nood keerasid projektile meelega käru. Tulemus on kaunis nagu "Suvesõjad", aga veel palju igavam kui "Sky Crawlers".


Filmi treiler. "Metropol" JAFFil.

4 kommentaari :

metsavana ütles ...

Pean ükspäev selle manga ette võtma...

joonas ütles ...

Ma pole mangade alal kopenhaagen, aga oletan, et nende järgi tehtud animega on sama lugu mis raamatu põhjal vändatud filmidega - et alusteos on enamasti tugevam kui kinolinale jõudev. Või paremal juhul, kui film on hea, siis raamat oli veel parem. Vastupidiseid näiteid on väga vähe.

Sõltub vist ka sellest, mis järjekorras neid tarbida. "Plekktrumm" jättis mulle õrnas eas vaadatud filmina sügavama mulje kui hiljem loetud raamat. Ega rohkem praegu ei meenugi ühtegi näidet, kus film oleks rohkem meeldinud.

metsavana ütles ...

Eks ta üldiselt kipub nii olema jah.

Lugesin hiljuti näiteks läbi manga "Nausicaä of the Valley of the Wind" mille järel hakkas samanimeline anime tunduma rohkem koomiksi trailerina - algmaterjal oli lihtsalt sedavõrd inforohkem ja sügavam.

joonas ütles ...

Selgitan pisut pikemalt, mida ma pean tugevaks ja selge arenguga looks. Säärane lugu peaks algama ekspositsiooniga, mis tutvustab tegelasi, tegevuspaika ja põhilist konflikti. Teine võimalus on visata vaataja (või raamatu puhul lugeja) tundmatus kohas vette ja hakata talle siis jupphaaval selgitama, kuhu ta sattunud on ja mis toimub.

Igal juhul peaks vaataja tegelastele kaasa elamiseks küllalt ruttu teada saama, mis on nende motiivid, mida nad taotlevad. Nende tegevus peaks olema mingil määral ennustatav. See annab ühtlasi võimaluse vaatajat edaspidi üllatada. Täiesti põhjendamatu või sihitu tegevus on huvitav vaid lühikest aega, peagi hakkab vaatajal igav.

Edasi peaks hea lugu arenema nii, et kõik detailid teenivad terviku arengut ja kuuluvad loogiliselt selle juurde. See võib selguda alles loo lõpuks.See on teada-tuntud Tšehhovi püss: esimeses vaatuses laval, viimases teeb pauku. Iga pisiasi teoses peaks teenima terviku huve.

Enamikus täispikkades animetes, sealhulgas "Metropolises", neist nõuetest kinni ei peeta. Suurt midagi ei tutvustata, vaid lastakse vaatajal lõpuni mõistatada, kes on kes ja mis on mis. Tegevus ja tegelaste agenda võibki arusaamatuks jääda, vähemalt üksikasjades, isegi kui tegu on stamptegelastega.

Tšehhovi püssist pole Jaapanis küllap kuuldudki. Tihti esineb stseene ja tegevusliine, mis lõpevad suvalistes kohtade ega vii kuhugi. See kõik paistab meile täieliku loogikapuudusena.

Positiivsemalt mõeldes on see ettearvamatus anime plussiks. Heal juhul pakub see teretulnud vaheldust lääne žanrikino klišeedele, mille puhul tegelaste olemus ja isegi tegevuse üldine areng on tihti juba sünopsise põhjal nii selged, et kinnominek osutub mõttetuks.

Halvemal juhul - ja seda tuleb sagedasti ette - muutub anime tegevuse juhuslikkus siiski ruttu tüütuks. Kuna arusamaatutele tegelastele pole võimalik kaasa elada, hakkab vaatajal igav.

Küllap ongi põhjus osalt selles, et täispikk formaat lihtsalt ei sobi mangadest või seriaalidest üle võetud lugudele. Kahe tunni jooksul ei jõuta teemat piisavalt välja arendada.

Teiseks - et kõik eelkirjeldatu on animele üldiselt omane, võib arvata, et jaapanlased ise ootavad sellelt midagi muud. Tegu pole mitte niivõrd konkreetsete animete nõrkusega, vaid žanri laiema mittevastavusega minusuguse lääne vaataja filmikogemusele ja ootustele. Aga esineb erandeid, ja pildiliselt on animed enamasti nauditavad, nii et alati jääb võimalus keskenduda vaid sellele.

Seda kõike arvesse võttes võib öelda, et "Metropolis" on omas žanris tubli saavutus.