6. apr 2010

Otaku-tüdruk / Fujoshi kanojo

"Fujoshi kanojo", Jaapan 2009. Rež. Atsushi Kaneshige.


Issanda loomaaed suudab veel vanas easki üllatada: kuulsin siin esmakordselt nähtusest nimega fujoshi. Sõna tähistab naissoost otakut, kes fännab meeste omavahelist romantikat (yaoi) sihtotstarbeliste mangade, mängude ja raamatute kujul. Filmi peategelane ongi fujoshi, kelle hobi ohustab tema reaalset suhet poiss-sõbraga.

Kas sõna jäi meelde? Korrake valjusti: fu-jo-shi. Veel kord: FUJOSHI. Tubli. Nüüd võite rahumeeli filmi vaatamata jätta ja pühendada sada minutit oma muudele hobidele, sest see sõna ongi enam-vähem ainus huvitav asi kogu filmi juures. Teemal, mille kohta vaataks meeleldi ülevaatlikku dokki või värvikat pervo-pillerkaari, on valminud triviaalne telelavastus. Nii läheb, kui filme hakakse tegema blogide järgi. Lugu algab tobeda komöödiana, suubub kiiresti rutiinsesse suhtedraamasse ja jääbki sellele lainele. Teostus on ka armetu: nigel videopilt, abitud näitlejad. Muidu kenad noored, aga omavahelist kirge mängivad sama hästi kui koer keeglit. See peaks olema armastusfilm, aga siin isegi ei suudelda - enne kui väidetavate armunute nokad kokku puutuvad, jäetakse kaamera seisma.

Panen veidi imeks, et see ikaldus üldse festivali kavva võeti ja veel rohkem seda, et selle festivalipealkirjaks on meil "Kuidas võrgutada otaku-tüdrukut". Mingist võrgutamisest pole juttu ei filmis endas, ega rahvusvahelises pealkirjas, ega eriginaali pealkirjas. Aga originaali pealkiri on iseenesest päris hea. Fujoshi!


Halva filmi halb treiler. Polnudki nii halb? Hea küll, võibolla pole siis Nagano Fujoshi Sisters ka halb muusika?

Kommentaare ei ole :