20. apr 2010

Lohetätoveeringuga tüdruk / Män som hatar kvinnor

"Män som hatar kvinnor"/ "The Girl With the Dragon Tattoo", Rootsi-Taani-Saksamaa 2009. Rež. Niels Arden Oplev. 152 min.


Rootslastel tuleb kõik hästi välja. Majad, autod, disain, popmuusika, juu neim it. Sotsialism. Porno. Päris filmid ka. Nii arthauss kui põnevikud. "Lohetätokaga tüdruk" kuulub viimaste hulka ja on kõrgema kategooria detektiivmeelelahutus heaoluühiskonna läikiva kesta all vohavaist pahedest ning neid ennastsalgavalt välja juurivaist kangelastest. Siin on suurt joont, ja mitte ainult esteetiliselt nauditavas pildis. Seksuaalse taustaga mõrvad ja ahistamine, korruptsioon, suur raha, natsid - kokku saab pea kogu mõeldav kurjus, millele üleinimliku lisamõõtme annavad tsitaadid kolmandast Moosese raamatust (1,12; 12,8; 20,16; 20,18; 20,27). Päris palju on seda kõike ühe filmi jaoks, aga see töötab, erinevalt näiteks Dan Browni järgi vändatud käkkidest. Selle põhjal, et kadunud Stieg Larsson oli parem kirjanik.

"Millennium" sarja nimena kõlab küll üsna pretensioonikalt ning kasvõi Chris Carteri seriaaliga võrreldes ka mõneti põhjendamatult, aga tühja tost. Kordamineku vahest kaalukaim pant on nimikangelane - salapärane, introvertne goth-häkker Lisbeth (Noomi Rapace), kellega elu nii karmilt ringi käib, et võimat u on mitte kaasa tunda. Teisedki tegelased eesotsas kuritegusid uuriva ajakirjaniku Mikael Blomkvistiga (mis paslik nimi detektiivile), on meeldejäävad.

Silmapaistvalt esteetiline ja kogu oma kahe ja poole tunnises pikkuses põnev film. Ei usu, et David Fincheri riimeik suudaks võistelda originaaliga, mis on iga kandi pealt parim värske põnevik, mida viimasel ajal näha on saanud. Ainus hetkekonkurent samas žanris on Polanski "Variautor".


PS. "Tüdruku" hääduses pole süüdi ainult rootslased. Lavastaja Oplev on taanlane - nagu ka Ole Bornedal, kes on teinud viimaste aastate ägedaima põneviku "Just Another Love Story".

PPS. Juttu Millenniumi-triloogia rootsi järgedest: "Tüdruk, kes mängis tulega" ja "Purustatud õhuloss" ning ameerika riimeigist (2011).



"Lohetätoveeringuga tüdruk": kodukas ja treiler. Film kinos. Arvamusi: IMDB (7.6/10), Roger Ebert (8/8), FilmiMull (8/10), Xipe (7.5/10), Mukk (7/10), Rotten Tomatoes (7.1/10), Ninja Robot (6.6/10), Maria Ulfsak-Šeripova, EE (õnnestunud film), Kalev Kesküla, EE (igavust ei teki), Maris Meiessaar, EPL (mõjuv), Viljar Voog, ÕL (kuhjaga põnevust, aga teist korda ei vaataks), Esti (väga hea), Geiu (pagana põnev), Keidi (hästi tehtud), Lihtsaltise (polnud paha), Kuuvari (mõnus krimka), special k (skandinaavialikult karge, absoluutselt super), Gaili (vaadatav), Liina (pinget täis).

8 kommentaari :

Jaanus (Xipe) ütles ...

Järg neil küll välja ei tulnud

GuidoMukk ütles ...

Kolmas oli juba parem. Kuid siiski..lugege raamatuid. See Larsson oli väga veenev kirjanik

joonas ütles ...

Järgede osas enamvähem nõus, nendega on nagu järgedega ikka.

Veel olen nõus Danzumehe ja paljude teistega, kes ütlevad, et pealkirja oleks võinud tõlkida originaalist. "Mehed, kes vihkavad naisi" on asja sisuga sobivam ja jõulisem pealkiri kui praegune inglise keele vahendusel tõlgitu. Selle panid küll juba enne filmi tõlkijaid kirjastus Varrak ja tõlkija Tõnis Arnover, aga filmile oleks sellest hoolimata võinud teise nime anda. Tavaliselt ju filme tõlkides raamatuist välja ei tehta. Seda muidugi ainult siis, kui selleks tegelikult põhjust oleks. Ohjah.

Erinevalt naistevihkajaist pole Lisbethi tätoveeringul kogu filmitriloogias mingit olulist rolli. Pealegi minu meelest see küll lohet ei kujutanud, pigem saatanat.

joonas ütles ...

Pealkirja osas lisaks veel, et kolmanda osa pealkiri "Purustatud õhuloss" jälle pole tõlgitud inglise keelest, vaid pigem originaali järgi. Inglise keeles oli selle pealkirjaks hoopis "The Girl Who Kicked the Hornets' Nest". Aru ma ei saa, mis põhimõtetest eestikeelse tõlke puhul lähtutud on. Paistab täiesti suvaline lähenemine.

Spellbound ütles ...

Selline käitumine häirib väga tegelikult. Noh, ütleme, et üks isik teab ühte pealkirja, aga teine teist, siis nad hakkavad vaidlema, et kumb on õige ja siis tuleb välja, et originaalis oli pealkiri hoopis midagi muud. Kuhu jääb autor? Äkki tahaks tema pealkirja tema loomingule, aga eks need asjad võivad olla ka keerulisemad, kui välja paistavad, aga antud juhul on originaalpealkirjad palju raamatulähedasemad.

joonas ütles ...

Varraku pealkirjatõlgete ebajärjekindluse põhjus võib osalt peituda erinevais tõlkijais: esimesel osal Tõnis Arnover, teistel Kadri Papp. Guido, kuidas tõlked lugedes tundusid?

Spellbound ütles ...

Loen esimest osa praegu, tõlge on hea, midagi häirivat seal ei ole, kui välja arvata pidevad võõrkeelsed väljendid, aga eks need olid sees juba algtekstis.

Anonüümne ütles ...

Kust seda filmi Eestis osta saaks?