9. juuni 2010

Brighton Rock

"Brighton Rock", Inglismaa 1947. Rež. John Boulting.


Äsja alanud alanud briti gängsterifilmide nädala avafilmi stsenarist on tuntud kirjanik Graham Greene, kes kohandas kinolinale oma samanimelise romaani organiseeritud kuritegevusest, heast ja kurjast, eetikast ja armastusest. Film ei jõua pooleteise tunniga sellese kõigesse muidugi nii põhjalikult süveneda kui raamat - vaid üsna põgusalt vihjatakse näiteks katoliiklasest autori jaoks olulisele patu teemale. Kuid ei jää siingi mainimata, et maailm ongi põrgu. Olemata küll romaaniga võrreldavalt põhjalik ja sügav, on film siiski siiani huviga vaadatav ja kõnekas, nagu kaudselt kinnitab seegi, et tänavu peaks sellest valmima uusversioon.

Hiljuti panin imeks, kui mõnigi lehelugu rõhutas "Punase elavhõbeda" puhul kurikaelte täielikku hoolimatust ja ligimese küünilist kasutamist vahendina, mis olevat olnud just 90ndate Eestile iseloomulik. See võib küll nii olla, aga sama hästi iseloomustab selline suhtumine ju ka iga muu aja ja koha kuritegevust. Võiks öelda, et see on lausa kuritegevuse eelduseks. Greene kinnitab veenvalt, et ka kolmveerand sajandit tagasi oli see nõnda. Greene'i romaanist ligi kümme aastat hiljem valminud film algabki rahustava kinnitusega, et õnneks on selline allilm juba ajalugu. Ja täpselt samuti ohati hiljuti "Elavhõbeda" vastukajades kergendatult, et need ajad on minevikku jäänud.



(Muide, Greene'i raamatu eestikeelne pealkiri "Brightoni karamell" on mu meelest igati asjakohane, sisuliselt põhjendatud tõlge, mille üle pole raamatu sisule mõeldes sugugi põhjust naerda.)


"Brighton Rock": lõik filmist (juutuub). Arvamusi: IMDB (7.5/10).

Kommentaare ei ole :