19. juuni 2010

Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides

"Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides", Eesti 2010. Rež. Marianne Kõrver.


Huvitav dokk huvitavast inimesest ja tema loomingust, näitab helilooja tööd ideest ja partituurist proovide ja kontserdijärgse aplausini välja. Tausta avavad kaadrid Hiiumaa loodusest ning Erkki-Sven Tüüri enda ja veel mitme toreda tegelase, näiteks Tõnu Õnnepalu ja Riho Sibula mõtted ja meenutused.

Mul pole aimugi, mis on solfedžo või kontrapunkt, aga film andis tunde, nagu suudaksin Tüüri mitte kõige lihtsama muusikaga nüüd veidi paremini suhestuda. Nagu saaksin pisut rohkem aru. Meeldiv tunne. Ühtlasi ärkas mus uus huvi Tüüri isiku ja loomingu, aga ka tema noorepõlvebändi In Spe kristlikkuse vastu, mida Sibul möödaminnes mainib.

Dokk, mis suudab nii infot jagada, arusaamist avardada kui jätkuvat huvi tekitada, on tugev dokk. Ja neilegi, kes noodikirja niigi soravalt loevad, duši all dodekafoonilist vilet löövad ja Tüüri vektoriaalse komponeerimise printsiipe mõistavad, peaks olema nauditav filmi tegelaste jutt ja olek, mis on enamasti haruldaselt avatud ja loomulik, nagu kaamerat polekski. Nagu näeks nende tegemisi ühel hetkel salaja pealt ja järgmisel vestleks nendega vahetult. Tegu on küll artistidega, aga kindlasti on asi ka filmitegijate oskuses õiget õhkkonda luua.

Montaažki on mõnus, mu lemmikhetkedeks olid pikad välja lõikamata pausid Tüüri jutus, millest on näha, kuidas helilooja järele mõtleb ja pingutab sobivaid sõnu otsida, et viimaks nentida: "Olen sellest, mida öelda tahan, nii lõpmatult kaugel, et see lihtsalt paneb mu suu kinni."

Tore film. Paluks nüüd samaväärset ka Pärdist.



"Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides": treiler, teine ja tükk kolmandatki. Tüür ETVs: Illusioon, Wallenberg kulisside taga. Arvamusi filmist: EE (korralik, südamega tehtud portree), Margit Tõnson, EE (meisterlik).

3 kommentaari :

joonas ütles ...

Viriseks natuke selle kallal, et film jookseb meil kinos ilmselt ingliskeelsele publikule mõeldud versioonis: ingliskeelne dialoog on tõlkimata (õnneks on seda vähe), eestikeelse jutu all on aga ingliskeelsed subtiirid. Mis lääne ees lömitamine see olgu? Kas siis selle maa keel...?

Anonüümne ütles ...

Sa ju ikka tead, mis üks filmikoopia maksab, eks ole? Haritud välismaalased, kes tahavad Eesti kultuurist midagi teada, peaksid seda ka ilma isikliku sünkroontõlgita vaadata saama.

joonas ütles ...

Ei, ma ei tea, mis filmikoopia maksab. Arvata võib, et mitu krooni. Kui sina tead täpsemalt, oled teretulnud seda teadmist jagama.

Antud juhul ei puutu see aga asjasse, sest film jooksis kinos plaadilt (Blu-Ray), mispuhul ühtede või teiste subtiitrite sisse-väljalülitamine on nupuvajutuse küsimus ega maksa midagi. Eesti kinos peaks eelkõige mõtlema siiski eesti publiku, mitte hüpoteetilise välismaalase peale, kellesuguseid filmi lühikese linastumisaja kestel ei pruukinud üldse kinno sattuda. Isegi juhul kui eeldati, et selliseid välismaalasi leidub, on ingliskeelse teksti tõlkimatajätmine eesti vaataja suhtes hoolimatu. Ja kuidas on lood haritud venelastega?