21. juuni 2010

Maradona by Kusturica

"Maradona by Kusturica", Hispaania-Prantsusmaa 2008. Rež. Emir Kusturica.


"Jalgpalli vaatavad kõik," kirjutati hiljuti lehes. "Jalgpall pakub naistele sama palju kui meestele". Jutt ja jalad all - ei vaata kõik ja sama hästi võiks väita, et jalgpall pakub meestele sama vähe kui naistele. Enamuse naisi ja mehi, keda tunnen, jätab see mäng külmaks ning mu enda vutihuvi jäi samuti lapsepõlve; täisealiste fännide mõistmisega olen raskustes. Parem kui seks? Ehk täpsustate, milline? Khm, nojah, jäägu see. Aga filmid, erinevalt jalgpallist, lähevad mulle siiani korda. Nick Hornby debüütromaani järgi vändatud "Fever Pitchi" vaadates sain jalkamaaniast peaaegu et aru. Ning Diego Maradona nimi on isegi mulle tuttav; tean, et ta on kunagi omal alal tipptegija olnud - nagu Kusturicagi, kes on nüüd temast vändanud paljude amatöörlike joontega doki, mis kubiseb küsitavustest ja vigadest, millega tavaliselt lähevad alt algajad filmiloojad. Puhastverd fännifilmina esitab "Maradona" pehmelt öeldes kallutatud infot. Faktidele Kusturica suurt tähelepanu ei pööra, oma iidoli karjääri hämaramaid episoode puudutab vaid möödaminnes või libiseb neist lihtsalt üle.

Näiteks vutitähe ligi pool elu, enam kui kaks aastakümmet kestnud, vaat et letaalse üledoosiga päädinud kokaiinisõltuvust käsitleb Emir äärmiselt delikaatselt, küll aga ei väsi ta lõpmatuseni Sex Pistolsi saatel esitlemast Mehhiko '86 legendaarset võitu Inglismaa üle kui Argentiina revanšši hiljuti kaotatud Falklandi sõja eest, jättes targu rõhutamata, et mängu saatuse otsustas õigupoolest reeglitevastane käega löödud värav. Lisaks tükib Kusturica ise pidevalt kaadrisse, räägib endast, pikib vahele lõike oma mängufilmidest ja avaldab üsna küsitavaid isiklikke arvamusi. Lool puudub selge struktuur, montaaž tundub juhuslik, pikalt-laialt näidatakse nii väheolulisi detaile - näiteks kõikvõimalikku karaoket - kui ka täiesti asjassepuutumatuid kaadreid nagu tango või lavastaja õllejoomine Buenos Aireses.

Ometi film töötab, jättes adekvaatselt ladina-ameerikaliku mulje: kaootiline, kuid temperamentne ja elurõõmus. Väärt vaatamine ka vähese jalkahuvi korral. Quod licet Bowie, non licet Bon Jovi, nagu öeldakse.




"Maradona by Kusturica" treiler. Film kinos. Hinnanguid: IMDB (6.3/10), Darius (7/10), Mukk (5/10), Marko Tiidelepp, lastekas (meistriteos).

Kommentaare ei ole :