14. juuni 2010

Paksud / Gordos

"Gordos", Hispaania 2009. Rež. Daniel Sánchez Arévalo.


Südamlik nimeste film, teeb tuju heaks. Ohtralt huvitavaid, ebastandardseid, temperamentseid tegelasi: volüümikas kaunitar, kelle mureks on peiu sügav usk, mis keelab abielueelse seksi; kerekas noore Dustin Hoffmanni nägu homo; paksude pere, kus üks laps on peenike. Palju kaaluprobleeme ja lohutussöömist, aga film ei keskendu kaalujälgimisele, vaid suhetele, eelkõige seksuaalsuhetele, mis on kohati naljakad, ent mitte nagu hollivuudlik McJant, mis kaaluteema puhul ehk esimesena meelde tuleb, vaid ootamatul ja leidlikul kombel. Ning kohati on need suhted ka nukrad, vaat et traagilised.

Kurbnaljakas suhtelabürint ja inimlik puudutus ongi ju Ibeeria kino tugevad küljed - võtame või sama Arévalo debüüdi "TumeSininePeaaeguMust" ("Azuloscurocasinegro") või Ramón Salazari “Kivid” ("Piedras"). Viimasel ajal meie kinodes linastunust meenutab "Paksud" oma sümpaatsete, keskealiste, tavapärasest ekraani-ilu kaanonist kaugel seisvate tegelaste ja inimsõbraliku huumoriga aga hoopis vanema Kaurismäe “Hargneva armastuse maja”. Eks ole temagi mõnes mõttes lõunamaalane. ¡Olé!



"Gordos": treiler ja kodukas. "Paksud" Pärnu kinos Mai. Arvamusi: IMDB (6.8/10), Samantha (soovitan).

Kommentaare ei ole :