3. juuni 2010

Performance

"Performance", Inglismaa 1970. Rež. Donald Cammell, Nicolas Roeg.


Eh, kuuekümnendad - ajastu, mis avastas seksi, droogid ja popmuusika, nagu me neid täna tunneme. See kõik oli siis vahva ja värske, nagu on kenasti kirjeldanud näiteks Dylan Moran, kusjuures nende rõõmude varjuküljed olid enamasti alles leiutamata - puudusid AIDS, narkoepideemia ja Limp Bizkit. Oli see vast elu. Fun, fun, fun. Mitte nagu lill, vaid nagu õis.

"Performanss" räägib küll kuritegevusest, aga on igas mõttes oma aja laps: ohtralt alastust, psühhedeeliat ja musooni. Avameelsed seksistseenid, mis tekitasid tollal skandaali, paistavad tänase pilguga vaadates muidugi üsna süütud, esteetilised ja siivsad. Muusika eest hoolitseb eeskätt Mick Jagger, kelle jaoks see film oli ka näitlejadebüüt. Pilt ja montaaž on uhked, muusikavideolikud - ja seda kümme aastat enne MTVd. Groovy, baby. Sisu ja sõnumiga on keerulisemad lood - ühest küljest on iva nagu vähevõitu, teisalt kiputakse minema ülearu pretensioonikaks ja pseudodiibiks. Aga silmarõõm igatahes, ja ajastu jäädvustusena huvitav.

(PS. Möödaminnes märgiks, et kuigi elu raudkardina taga polnud päris sama värvikirev, oleks siiski tore, kui keegi viitsiks teha filmi sellest, mis tollal Eestis toimus. Ma ei pea mitte silmas Veidemanni või Kollase Allveelaeva vaimus nostalgiat, vaid midagi tõsiseltvõetavamat nagu poolakate "Yesterday".)



"Performantsi" treiler. Hinnanguid: IMDB (6.9/10), Rotten Tomatoes (84%), Roger Ebert (6.3/10), Raul (10/10), Ralf.

1 kommentaar :

joonas ütles ...

Eestikeelne pealkirjatõlge "Vägev etendus" tundub suvaline. "Etendus" - hea küll, kuigi "Esinemine" kui üldisem sõna sobiks vast paremini, aga milleks lisada omadussõna?