22. juuni 2010

A-Rühm / The A-Team

"The A-Team", USA 2010. Rež. Joe Carnahan.


Alustame sünopsisega. Põmm! Trahh! Tat-ta-ta-tat! Piuu! Bäng! Kiai! Vroom! Kaboom! Sünopise lõpp. "A-Rühm" on film, mille sisu kattub täielikult vormiga ja mõlemad on kokku võetavad sõnaga märul. Natuke tehakse plahvatuste, tulistamise ja tagaajamise kõrval ka nalja, aga enamasti ikka selles vaimus, et auto sõidab läbi seina tuppa.

Tänu soliidsele eelarvele on tulemus nagu mõni Brosnaniga Bondi-lugu, kasvõi "Die Another Day" (meil tuntud ka veidra pealkirja all "Surra veel üks päev") - või mis tahes muu high-end superagendi-eepos, kavõi "Tomb Raider" või "Mission: Impossible". Nagu sedasorti filmid sageli, on "A-Tiim" kogu paugutamise, madina ja mehise laibaloendi juures suhteliselt vägivallatu (ilus sõna, eks). Verd peaaegu ei näe. Kuulid lendavad, pahad surevad ja neist ei jää mitte miskit järele, nagu ütleb laulusalm. Äärmisel juhul terve puhas surnukeha, aga enamasti jääb seegi kaadrist välja.

Tavaliselt peetakse sellist asja vägivallakultuuriks, vägivalla esitamiseks meelelahutusena, mida taunib näiteks Michael Haneke. Mõnes mõttes on Hanekesel ja teistel selle kultuuri kriitikutel õigus - tegelikult pole vägivald kuigi lõbus; teisest küljest aga pole fantastiline vägivald ilmselt väljamõeldud tegelaste poolt ja vastu ju kuidagi tegelik, mistõttu peetaksegi näiteks multifilmivägivalda lõbusaks. Samuti ei oska ma midagi eriti ohtlikku näha absurdset klohmimist ja kõmmutamist täis mängufilmis, mis ei püüagi realistlik olla. Vaataja teab ju, et ükski loom ega näitleja kannatada ei saa. Sellist vägivalda võiks nimetada ka vägivallatuks ja vaevalt küll, et selles oleks mingit ohtu isegi lastele, vähemalt alates keskmisest koolieast.

Ning kas asjade õhkulaskmises on üldse midagi vägivaldset? Kas ludiitlus on ikka vägivald? Vaevalt et isegi Haneke söandaks väita, nagu poleks kinolinal plahvatav kopter vägev vaatepilt. Teinekord on tore kõige originaalse, kunstilise ja sügavmõttelise vahele ka taolist ajaviidet näha. "A-Rühm" pakub seda mu meelest ühtlasemas ja nauditavamas kvaliteedis kui näiteks "Raudmees 2".



"The A-Team": kodukas ja treiler. "A-Rühm" Solarises ja Plazas. Arvamusi: IMDB (7.6/10), Rotten Tomatoes (47%), Roger Ebert (3/8), oTta (soovitan), Sven (väga lahe), Anni (siiiitaks äge), saarekaru (mega!!!), Onu Kalver (8/10), Xipe (7/10), FilmiMull (3/10).

1 kommentaar :

Mart ütles ...

Väga ilus ja klaar definitsioon vägivallatuse kohta. Müts maha sinu ees, Joonas! (Seejuures ka Hanekele siiralt kummardades)