9. juuli 2010

Peotäis dollareid / Per un pugno di dollari

"A Fistful of Dollars" / "Per un pugno di dollari", Itaalia 1964. Rež. Sergio Leone.


See film on spagetivesterni ema, lavastajaks spagetivesterni isa Leone, peaosas Clint Eastwood, muusika Ennio Morricone. Aukartustäratavad nimed, muljetavaldav ajalugu. Lavastaja käekiri on jõuline ja veenev: aeglane tempo, kaunid kaadrikompositsioonid, palju suures plaanis tähenduslikke altkulmupilke efektseilt, oskuslikult valitud karvastelt tüüpidelt.

Eastwoodi karm, kuid õiglane nimetu üksiklane otsustab, mis on hea, mis halb, kes elab, kes sureb, ning kehtestab oma seisukoha eksimatult .45 kaliibriga revolvri abil. Ikka pauk ja laip. Kõmmutamist, sealhulgas Gatlingi kuulipildujast, ja korjuseid on palju, verd aga vähe. Taustal laiub uhke Hispaania kõrb ja mäestik ning Morricone vastupandamatu muusika. Film näeb iga kandi pealt suurepärane välja ja skoorib kõik võimalikud stiilipunktid, olles igati väärt oma äärmiselt tagasihoidlikku eelarvet ligi sajakordselt tagasi teenima ja žanri verstapostiks saama.

Iseasi, kas süžee suudab siiani köita. Sarnaseid eeposi üksikuist kangelastest, kes võitlevad edukalt valitseva ülekaaluka kurjuse vastu, on vändatud nii lõputul hulgal, et see valem on tänasele vaatajale juba une pealt teada. Leone ise laenas "Fistful of Dollarsi" stoori Kurosawalt, kelle eeskujuks olid omakorda varasemad vesternid, ja sama teemat lüpstakse kõikvõimalike kulisside taustal edukalt siiani, võtkem juhuslikeks näideteks kasvõi Bruce Willise maffiamadina "Last Man Standing" või Hughesi-vennaste postapokalüptilise "Book of Eli". Muidugi, olulises osas põhinevad need filmid siiani just Leone eeskujul.

Ent kui keegi peaks küsima, kas ma "Peotäit dollareid" soovitaksin, siis söandaks seda välja pakkuda vast põhjalikumale kinohuvilisele, kellele lähevad korda auväärt traditsioonid ja filmilugu. Ning kahtlemata on see võimas inspiratsiooniallikas igaühele, kes plaanib ise filmi teha. Ent spagettidest rääkides ütleks, et tänaseks on tegu küll tippkvaliteetse, kuid siiski kuiva, mitte värske kraamiga.


"A Fistful of Dollars" treiler. "Peotäis dollareid" kinos (P11.07). Arvamusi: IMDB (8/10), Rotten Tomatoes (8.1/10), sticka (7/10).

1 kommentaar :

joonas ütles ...

"Fistful of Dollarsi" Tallinnas Katusekinos linastumise puhul märgiks esmalt pealkirjatõlke kohta, et peotäis pole kindlasti mitte vale, aga käputäis kõlanuks ikka paremini.

Tehnilise poole pealt tuleb nentida, et seegi kord ei saanud näha filmikoopiat, vaid kõigest BD-digiversiooni. Heli osas asendas originaali itaalia keelt USA turu jaoks üsna kohmakalt ja üle jala tehtud ingliskeelne dublaaž, mis mõistagi ongi märksa levinum kui originaal. Subtiitrid olid samuti ingliskeelsed, ja seda kurtidele mõeldud versioonis, kust sai lisaks dialoogile lugeda ka sedalaadi infot nagu "gunshots" või "speaks spanish".

Positiivse üllatusena pakuti aga seansi kõrvale tasuta jooke ja kehakinnitust. Kuskil all uksel oli küll silt, mis mainis mingit avamispidu, aga kui ma seansi alguseks laekusin, ei näinud ma mingit pidu, vaid lihtsalt tasuta suupisteid, õlut ja vahuveini, mida kõike jagus kauaks. Suisa suurepärane.