1. juuli 2010

Seks ja linn 2 / Sex and the City 2

"Sex and the City 2", USA 2010. Rež. Michael Patrick King.


On lõputult filme, mis algavad paljulubava pauguga, kuid vajuvad siis kähku ära ja lohisevad abitult lõpuni. Paar esimesena pähe tulevat näidet: "AVP2" ja praegu kinos jooksev "Mehed ujumistrikoodes". Kindlasti suudab igaüks pikemalt mõtlemata veel mitu tükki nimetada.

"Seks ja linn 2" selliste kilda ei kuulu - juba selle algus on halvavalt tüütu. Vananevad kangelannad näevad välja nagu elavate surnute öö, ajavad vastava arukusastmega juttu ja nende kogunemiskohaks oleva geipulma ainus mõte on vist selles, et lavastaja saaks oma kalduvusi välja elada, kutsudes laulma Liza Minelli, kes ise on muidugi särav vanaproua, kuid filmi menopausi-ealiste ja eakamategi peategelaste võltsnooruslikkus tundub ka tema kõrval pigem ebaväärika vananemise õppematerjalina.



Elementaarne: tuleb mõelda ainult võimalikult ohtrale tarbimisele, riietuda võimalikult väljakutsuvalt, kanda võimalikult hinnalisi ehteid ja käituda nagu teismeline emo, siis ei saa keegi aru, et oled üle neljakümne (või üle viiekümne, kui Samanthast rääkida). Kurb, aga isegi seriaali sümpaatseim tegelane Miranda pole filmis teistest millegi poolest parem. Õudsed eided, õudne algus - mõtled, et enam hullemaks minna ei saa.



Ja ega ei saagi, aga oluliselt paremaks ka ei lähe. Ütlen vahepeal ära, et asi pole minu snobismis või eelarvamuses naistelfilmide või seriaalide suhtes - seriaalina "Seks ja linn" mulle kunagi täitsa istus ja esimene film polnud ka veel kõige hullem. Teine on aga üles ehitatud ainult blingi peale, selle stsena paistab olevat sedalaadi  improvisatsioon nagu too saade, "Jumal tänatud..." või mis selle nimi on. Dialoogis esineb alatasa lõputult venivaid pause, mille käigus vaataja tahaks piinlikkusest maa alla vajuda ning hoiab õuduses hinge kinni, kuni on lausa tänulik, kui mõni tegelane viimaks suvatseb mingi lolluse või lameda vaimukuse poetada.



Lugu puudub sõna otseses mõttes - mitte et lugu oleks nõrk, vaid seda tõepoolest polegi - ei mingit intriigi, mingit arengut, lihtsalt rida peaaegu seostamata stseene, mille ainus funktsioon on demoda kalleid hilpe ja muud hinnalist kama, mis pole isegi mitte ilus, fantaasiarikas, ekstravagantne ega huvitav, vaid lihtsalt maksab palju. Et kinos nende riiete pärast igatsevalt õhata, nagu lehest lugeda võis, peab vist jagama geiglamuurseid, uusrikkurlikke või hiphopparlikke ihasid-ideaale. Ühelt poolt meenutab kogu see see kitš just räppvideot, teisalt on selgelt gei, kuid kahjuks mitte kämp.



Ühesõnaga, siin pole mitte kui midagi vaadata. Film on nii täiuslikult tühi, et see on juba silmapaistev saavutus. Blogiti, et võrratu meelelahutus ja et sündmusterohke; juhtiv naisteajakiri kirjutas, et hoogne ja lustakas. "Seks ja linn 2" on meelelahutuse vastand, hoogsusest on film parseki kaugusel ja siin ei toimu mitte kui midagi. Nothing. Rien. Nada. Pahaaimamatult kerget ajaviidet otsima tulnud vaataja jäetakse kaheks ja pooleks tunniks oma mõtetega ihuüksi - film ei paku vähimatki võimalust tähelepanu endalt kõrvale juhtida. See on meditatiivne kogemus, väga zen - tasub proovida, kui oled valmis kohtuma iseendaga, mõtisklema kõige kaduvusest ja tunnetama kõiksuse sügavamat olemust: absoluutset tühjust.


"Sex and the City 2" kodukas ja treiler. "Seks ja linn 2" Solarises ja Plazas. Arvamusi: IMDB (3.9/10), Rotten Tomatoes (3.7/10), Roger Ebert (2/10), arvustus.com (4.5/10), Age Viira, Naistemaailm (4/10), Stella (võrratu meelelahutus), Karol Sepik, publik.ee (täidab oma ülesande), Karmen (ülehaibitud, ülinõrk), Maria Ulfsak-Šeripova, EE (aasta piinarikkaim kinoelamus).

11 kommentaari :

Anonüümne ütles ...

Irw. Head pildid oled valinud. Üks hea arvustus on muide siin: http://www.thestranger.com/seattle/burkas-and-birkins/Content?oid=4132715

metsavana ütles ...

Mind hakkas vaevama kange uudishimu, et miks sa sellist asja vaatama läksid? Et kas naispool lubas seitse aastat halba seksi, kui ei lähe või leidsid, et oled olnud halb filmiblogija ja vajad karistamist või kaotasid viinajoomise käigus kihlveo ?

metsavana ütles ...

Mina vaatasin esimese osa ära kahel põhjusel. Esiteks ma polnud varem S&L maailmaga varem kokku puutunud ja teiseks olin lolli peaga andnud vastava lubaduse.

Vormitu jälkus oli... ja siis nad veel ütlevad nagu mina vaataks halbu filme...

joonas ütles ...

Vaatama läksin kahe asja pärast: esiteks polnud kinos mitte kui midagi muud ja teiseks tahtsin teha teene käesolevale blogile, mis oli parasjagu pisut unarusse jäänud.

SS üks oli kahega võrreldes kinokunsti kõrgsaavutus, kus oli lugu ja teema ja vist isegi üks nali. Täpselt ei mäleta, aga keegi laskis püksid täis või midagi. Suht harilik film, mille nägemine ei aita kuidagi ette valmistada maaväliseks kogemuseks nimega SS2.

Eriti soovitaks filmi moodsaile, haritud naistele, sest selle ideoloogial - konsumerismil, rassismil ja perverssetel suhtevisioonidel - on potentsiaali neid ärritada, nagu nii postituses kui esimeses kommentaaris viidatud arvustustest näha.

Ma siiralt loodan, et SS järjed sellega ei piirdu, vaid neid vändatakse veel. Usun, et asjal on potentsiaali veel jaburamaks minna. Oleks suurepärane, kui sisu jääks põhimõtteliselt samaks, aga baabad oleksid veel kümme aastat vanemad.

Karmen ütles ...

Minu arvamus sisuliselt kattus antud arvustusega. Üks halvemaid viimase aja filmikogemusi ning ma läksin suuresti ainult riiete pärast, mis olid ka mitteinspireerivad. Paras kannatus oli see 2,5 tundi.

paranoiadisco ütles ...

Oota, riiete pärast filmi vaatama minna? Või enda hilpe kinno eksponeerima? Palju õnne igaljuhul.

Anonüümne ütles ...

vaatamist ei vääri, arvustamist ammugi mitte.
parem vahtige tänavail uidates akendest sisse ja tapke sääski.

paranoiadisco ütles ...

Arvustus on minu arust küll väga hästi välja kukkunud. Kudos!

Spellbound ütles ...

Ma kujutan ette, et arvustust on ka põnevam lugeda kui filmi kinos vaadata :)

joonas ütles ...

Ma tänan. Põnevus on üks asi, mida see film kohe kindlasti ei paku. See on pigem kannatuse proovikivi, mille läbitegemine aitab ehk saavutada teatud leplikku resignatsiooni - näiteks suutlikkust rahumeeli tundide viisi Arnold Rüütli masti kõnemehi kuulata.

Anonüümne ütles ...

olgem ausad. need mõrrad kes seal näitlevad on vanad, kortsus ja rõvedad. süda läheb lausa pahaks.