3. aug 2010

Mishima: ühe elu neli peatükki / Mishima: A Life in Four Chapters

"Mishima: A Life in Four Chapters", USA-Jaapan 1985. Rež. Paul Schrader.


Yukio Mishima on inimese ja kunstnikuna põnev tegelane, aga film... pole halb, kuid mitte ka teab mis haarav. Tänu Mishima teostele ja elule on siin sisukaid kohti, aga köita see Lucase-Coppola produtseeritud lugu mind ei suutnud. Just nagu Nietzsche, kellele Taavi Eelmaa filmi Artise programmi "Ainult friikidele" kuulunud linastust sisse juhatades viitas - huvitav isiksus, huvitavad ideed, aga kas ma teda lugeda viitsin? Mitte eriti. Õigustan oma laiskust sellega, et ei oska hästi saksa keelt ja tõlge pidada kehv olema. Samas nimi on nii kõlav, et lugemata jätta ka ei või.

Nietzschet võiks küll pidada friigiks, ja kahtlemata oli friiki ka harakiri sooritanud riigipöörajas, militaristis, kulturistis ja geis Mishimas. Ses mõttes oli filmi näitamine friigifilmi sildi all sedakorda õigustatud. Muidu olen nõus Eelmaaga, kes arvas, et Artise programmi nimetus "Ainult friikidele" on ebaõnnestunud, et mitte öelda solvav.



Mis on üldse friigifilm? Ilmar Raagi ETV-päevil käibele lastud sildiga kiputakse tost ajast saati tähistama kõikvõimalikku enam või vähem peavoolulist arthaussi ja draamat, mis pole päris hollivuud, aga milles pole ka midagi ebaharilikku ega veidrat (friiki). Ma saaks aru, kui jutt käiks sedasorti filmidest nagu "Vampire Girl vs Frankenstein Girl" või "Inimsajajalgne", aga enamasti ei käi. Eelmaad tsiteerides: programmis on täiesti tavalised filmid, ainult et head. Lisaks omalt poolt: või ka keskmised. Marketingi-ideena võib "Ainult friikidele" töötada, aga iva on ses vähevõitu.

Eelmaa sissejuhatus oli huvitavamgi kui film ise, millest jäid meelde vaid paar Mishima lauset ja Philip Glassi veidi pealetükkiv muusika. Meie keskmise põlve küllap tuntuim ja viljakaim filminäitleja Eelmaa aga nägi oma kenasti pulka aetud harjassoengus ja valges trükipildiga maikas välja nagu Tyler Durden, rääkis vaikselt ja kobades, käheda, murduva häälega ning jättis väga vahetu ja haavatava mulje. Ei saanudki pihta, kas loomulik kohmetus või teemast inspireeritud ümberkehastumine - ilmselt ikka viimast, kuivõrd tegu on siiski tunnustatud rahvakunstnikuga, kes publikut vaevalt et häbeneb. Samas kui teadlik roll, siis perfektne, elust eristamatu. Tegelikult väga vahet polegi, veenev igal juhul. Eelmaa jutt oli ka sisukas, oma kompromissitus idealismis sümpaatne ning puändiks hõigatud loosung "Don't fuck with hardcore!" mõjus lausa liigutava mässuna. Nii et rohkem teatri- kui kinoelamus seekord.



"Mishima: a Life in Four Chapters": treiler. "Mishima" tutvustus Artise lehel. Arvamusi: IMDB (7.9/10), Rotten Tomatoes (7.4/10), Roger Ebert (10/10).

1 kommentaar :

metsavana ütles ...

Väheke spämmi http://www.doodle.com/xnkxtaxdtqfvk5tm