14. aug 2010

Nekromantik

"Nekromantik", Lääne-Saksamaa 1987. Rež. Jörg Buttergeit.


Horriibel kräpp igast võimalikust vaatenurgast. Exploitation - mõistagi. Tissid, veri ja löga. Tehniline tase - võigas. Kõdunevate korjustega amelemine, mis lähtub omal kombel klassikalistest erootikafilmidest nagu samal ajal Raekoja platsil linastunud "Emmanuelle". Sellest inspireeritud eriefektid, mida võiks pigem eridefektideks nimetada. Heliriba kui lastesüntesaatori demo. Loomakaitsjate rõõmuks veristatakse ja nülitakse ehtne jänku. Kui püüda "Nekromantikut" millegagi võrrelda, siis esimesena meenub viimati HÕFFil näidatud "Inimsajajalgne". Sama amatöörlik, samuti üksainus perversne idee. Järgmiseks tulevad ette vene iseäraku Andrei Iskanovi taiesed samalt festivalilt: surnukuuri-dokk "Pilk põrgusse" ja kunstfilm "Naelad" - taas ekstreemne asjaarmastajalikkus, ühenduses pretensioonika pseudo-sügavmõttelisusega. Kõik kõnealused on nii halvad Z-filmid, et nende viletsust võib hetketi juba omaette kvaliteediks pidada.



"Nekromantik" on sellest valikust kõige etem. "Inimsajajalgne" oli ühetoonilisem ja klišeelikum, Buttergeit suudab samuti valdavalt igava filmi käigus siiski paar korda üllatada. Iskanovi tõsimeelselt diipide kunstikavatsuste ja olematute DIY-oskustega võrreldes on "Nekromantik" aga suisa kvaliteetmeelelahutus. Vana Anatoomikum kui ajalooline laibalõikumise paik oli filmi linastumispaigaks kongeniaalne valik. Tilluke ringauditoorium oli puupüsti rahvast täis, hädavaevu õnnestus end tutvuse kaudu tuppa munsterdada (aitäh, Anneli). Hulk huvilisi jäigi ukse taha. Saal oli lämmatavalt palav, õhku polnud, publik higistas ja lehkas - ideaalne liimerdav 4D-elamus. Mõnigi neist õnnelikest, kel oli korda läinud end sisse pressida, lahkus linastuse käigus. Enamus jäi ja naeris.

Ei söanda väita, nagu oleks "Nekromantik" vajalik kogemus, aga ei kahetse ka, et nähtud. Friigifilmi musternäide, skandaalse ajalooga asi, mida omal ajal ei lubatud Helsingis "Armastusel ja anarhial" näidata, nii et seanss tuli Tallinna kolida. Raskesti seeditav materjal, ainult julgetele.


"Nekromantik": treiler ja muusika. Arvamusi: IMDB (5.3/10), Rotten Tomatoes (4.7/10), Bruno (6/10), Evol (väärfilm), Rainer Sarnet (surmahirmu ületamise püüe), Jaan Ruus (inimlikust tegevusest võõrandunud vaatepunkt).

3 kommentaari :

Trash ütles ...

Kassi surnukspeksmine oli ju vähemalt äge, eks?

joonas ütles ...

Kass polnud ju päris? Nägi välja nagu "Püha Tõnu" surnud koer.

Ralf ütles ...

Kass vist polnud. Jänes aga küll.