8. sept 2010

Palgasõdurid / Expendables

"The Expendables", USA 2010. Rež. Sylvester Stallone.


Eplikul oli õigus. Kaheksakümnendad ongi tagasi. Kõvade meeste ajastu, mida Mickey Rourke "Wrestleris" heldinult meenutab. Aeg, mil kõlarid oli täis metalli, ekraanid muskleid, plahvatusi ja laibakuhilaid, rollimudeleiks Arnie, Bruce ja Sly. Säändseid ei tehta enam ammu. Nii pole vaesel tänapäeva poisil enam kelleltki õppida, kuidas olla kuul, jõuda elus edasi, võita sõpru ja mõjutada vaenlasi. Pole mingi ime, kui ta satub segadusse ja temast saab Vaido Neigaus. Vahetult pärast ilmasõda sündinud Sylvesteril hakkas noortest meestest kahju, ta katkestas pensionipõlve ja tõttas appi. Kutsus kokku teised juba mainitud vanad peerud ja veel mõned lisaks, et metroseksuaalsele põlvkonnale näidata, kuis istuda, astuda ja kino teha. Et ainult ättide jutt ei pruugi noori veenda, võeti Statham ka kampa, aga see ei muuda asja. Tulemus on ikkagi puhas kaheksakümnendate retro ja sellel on nii häid kui halbu külgi.



Rõõm näha, et vanahärrad on kõik kõbusad ja hea tervise juures, suudavad naljagi heita. Näiteks stseen, milles kolm eespool rollimudeliks nimetatut kohtuvad ja üksteist tögavad, on kuld. Teisalt on see, kuidas Statham oma tüdruksõbra uuele poiss-sõbrale koha kätte näitab, suisa täiuslik teismelise märg unenägu. Aga üldiselt on just aktsiooniosakond "Ekspendaablite" nõrk külg. Leidub toredaid lõike nagu täiesti tarbetu ja just seepärast vahva õhurünnak. Teisalt lõpetab loo tarbetult veniv, sihitu ja tuimalt üles võetud püssirohuorgia, milletaolist tänapäeval väga enam vaadata ei viitsi. Nagu sõber kinost tulles nentis: "Kes oleks võinud arvata, et selle filmi parimad osad seisnevad rääkimises." Sly kammbäkk kannatab selle all, et mees püüab FIEna ise kõik tööd ära teha. Mõistagi ei saa mitte keegi kõigega võrdselt hästi hakkama. Stsena kirjutama ja lavastajatoolile oleks mõistlik olnud mõni profim tegija palgata.



Kahetsusväärne, et all-stars koosseisu jõudis mitu suvalist tölli, aga mitte Steven Seagal ja Jean-Claude van Damme. See polnud muidugi Sly viga. Muidu oli "Expendables" täitsa nauditav, kui tüütu lõpumadin välja arvata. Tubli taastulemine Stallone jaoks võrreldes viimase "Ramboga", mis ainult säärasest madinast koosneski. Erinevalt tollest kannatab "Expendables" kaeda küll. Muu uuema A-kategooria märuliga võrreldes: tugevam kui "Salt", nõrgem kui "A-Rühm". Enam-vähem sama vaadatav kui "Knight and Day".


"The Expendables": kodukas ja treiler. "Palgasõdurid" Solarises ja Plazas. Arvamusi: IMDB (7.3/10), Rotten Tomatoes (5.2/10), MajorSarge (10/10), Ninja Robot (8.3/10), Metsavana (8/10), Xipe (8/10), Ulmeguru (8/10), arvustus.com (6.3/10), Onu Kalver (6/10), Malcolm (4/10), Hatifnat (tippklass), Dream Scene (meeldis).

18 kommentaari :

Ulmeguru ütles ...

Naljakas, et kui ma täna hommikul sellest kirjutasin, et siis tulid just samad mõtted... enam-vähem...

joonas ütles ...

Kus sa sellest kirjutasid? Viitaks, aga ei tea, kuhu.

Ulmeguru ütles ...

Oeh, see ilmub paberlehes, nädala alguses panen blogisse kah, sest antud nädalalõpuleht wõrku ei lähe... sorry, segaduse pärast...

Malcolm ütles ...

Tegelikult uue isikliku hindamissüsteemi järgi siiski 2/5 ehk 4/10. Ja eksituste vältimiseks lihtsalt Malcolm. : )

joonas ütles ...

@Malcolm: parandatud.

Priit ütles ...

Ma ise ka mõtlesin, et neli suurt nime on puudu, kellest kolme sa nimetasid ja kelles neljas on juba maamullas (Charles Bronson). Aga kui nad filmis oleksid, lendaks ilmselt kinoprojektor õhku.

Teiste prominentide arvamusi hakkasin ma õnneks lugema alles nüüd, kui mu enda arvustus valmis sai, ja no need nö "õppinud kriitikud", kes rotten-tomatoes'i esimesel leheküljel figureerivad ja kurdavad, et siin filmis pole tegelaste arendust ja et klišeed möllavad, võiksid küll oma pead persest välja võtta ja märgata, mis sorti filmi nad üldse vaatavad.

Malcolm ütles ...

Kui film on sihilikult sisu- ja vaimuvaesena tehtud, siis miks ei peaks need nö "õppinud kriitikud" kurtma, et film on sisu- ja vaimuvaene? Ma isiklikult ei arva, et nõnda rumalas meelelahutuses, isegi kui palju kuulsaid nägusid kokku toppida, midagi uhkuseväärset on.

Ulmeguru ütles ...

Noh, ega seda filmi ei tehtud mingitele arthausi koonudele... puhas niššitoode, mille puhul munapeadel ei jäägi muud üle kui hambaid kiristada...

Igat žanrifilmi tuleks vaadata sellele sobiliku mätta otsast ja kui filmikriitik sellest aru ei saa, siis närigu maad ja leidku enesele jõukohasem tegevus...

Samamoodi võiks hakata nõudma lastefilmides seksstseene ja rämedat keelekasutust, sest mõnel nohikust kriitikul on selline kiiks...

Malcolm ütles ...

Ma tõesti ei mõista teie halvustavat suhtumist ja seda nägemust mingist kõrgist ja igavast küündimatust Kriitikust. Kriitik peakski olema natuke üldisema suunitlusega - et leida kunsti laiali lammutades mingit relevantset substantsi. Nišš tekibki omakorda peavoolust erinemise kaudu. Minu meelest on huvitav lugeda nende "õppinud kriitikute" seisukohti, sest omast vaatevinklist nad ju enamasti teavad, millest räägivad, sellepärast nad ongi "õppinud" ja "kriitikud". See ei välista nišisisest nautlemist. Ma olen absoluutselt nõus žanrimättavaatepunktiga arvestamisega, ma lihtsalt arvan, et üksteise pihta tulistamine ei ole teab mis väärt žanr. Ma ei tauni meelelahutust, ega arva, et iga film peaks sügavalt intellektuaalse suunaga olema, aga puhas 'entertainment' peaks olema pigem erand, mitte Hollywoodi kombel reegel.

Jaanus (Xipe) ütles ...

Ah, et meil on üks "intelligent/haritlane" pundis. Võta nüüd end natuke kokku. Püüa mitte liiga ära tõusta.

metsavana ütles ...

Ehk sa ei arva, et kõik filmid peaksid olema sügavamõttelise sisuga aga meelelahutus olgu siiski harv erand ? Kuidagi vastuoluline avaldus.

Malcolm ütles ...

"Pigem erand" oli see fraas. Ei näe seal vastuolu, lihtsalt arvan - kui üldistada -, et lääne filmide sisuline pool võiks hoopis rohkem tasemel olla, mitte samu lugusid üha uuesti ja enamasti isikupäratult jutustada. Ma arvan, et ka "Palgasõdurid" oleks pareminiseeditav, kui ta ei jääks igasugu "Agent Saltide" ja "A-rühmade" ja muu säärase vahele. Palju neid meeli ikka nõnda sisutühjalt vaja lahutada on.

metsavana ütles ...

Mul on tunne, et kui see nn õppind kriitik ei suuda nautida üht meelelahutuslikku head märulit vaid veab nina kirtsu ja hakkab sealt tont teab mida otsima siis on tema kogu kallis väljaõpe samahästi kui peldikus ja härra kriitik võiks hakata mõnele sobivamale tööle mõtlema. Näiteks tellisetõstja või sitapumpaja ametile.

metsavana ütles ...

Mul on tunne, et sa Malkolm ei suuda sisutühjal ja meelelahutuslikul lihtsalt vahet teha. Lööd kõike ühe tollipulgaga ning viskad lapse koos pesuveega aknast õue. Kõige selle jurtsu vahele mida (Ameerika)kinost üle aasta tulnud (2012, transfoormersid, raudmehed jms) oli käesolev kinopilt justkui sahmakas värsket õhku täispeeretatud tuppa.

Ühele 80nendate märulite omaaegsele austajale on tegemist suurepärase maiuspalaga.

metsavana ütles ...

"Palju neid meeli ikka nõnda sisutühjalt vaja lahutada on." - Palju seda meelt ka ugri-doomi ja raske kunstiga täita vaja on ? Meelelahutus on vajalik osa elust.

Malcolm ütles ...

Viimasele väitele vastu ei vaidle. Ära nüüd arva, et mulle meeldivate filmide seas ei oleks ridamisi sellest "ugri-doomist ja raskest kunstist" kaugel seisvaid töid. Mul ei ole kodus altarit ei Bergmanile, Kaurismäkile ega Tarkovskile. Tulles aga mind ühe tollipulgaga löömises süüdistama - või õppinud kriitikuid tellistetõstjaiks suunama -, teed sa ise ju sedasama, unustades, et kõik ei ole 80date stiilis märulite austajad, kõigile ei pea "Palgasõdurid" korda minema, sest ta ongi puhas taotluslik testosteroonine meelelahutus. Nõnda võiks lihtsalt suure eriefekte täis mürgli austaja kiita meie mõlema poolt väga-väga madalalt hinnatud "2012" suurepäraseks maiuspalaks. Ja mis puudutab sisutühja ja meelelahutusliku suhet, siis kirjutasin ka oma arvustuses, et antud teos meelelahutusliku žanritööna ei olnud minu jaoks piisavalt veenev, et filmi meelelahutuslikkus kaalunuks üles, pannud mööda vaatama kulunud ja nõrgast sisust.

Ulmeguru ütles ...

Nii, panin eile ka oma loo üles...

Ulmeguru ütles ...

Pisut ka sellest vaibunud vaidlusest...

Minuarust eristabki suvalist filmihuvilist ja õppinud kriitikut see, et viimane peaks olema igal juhul võimeline eristama, et kas on tegu 80ndate stiilis märuli, koguperefilmi, või millega tahes ja siis sellest lähtuvalt ka lahkama. Kui kriitik seda ei suuda, siis pole ametialaselt tasemel. Suvaline filmihuviline võib muidugi ka keerulisemalt hinnata, aga üldiselt jääb nende tegelaste puhul asi ikkagi meeldib / ei meeldi tasemele. Filmiblogijad on ilmselt kusagil nende inimgruppide vahel: eks tööstuslikus kogustes vaadatud filmid ja juurdeloetud materjalid jätavad oma jälje... samas, ei usu ma, et enamus filmiblogijaid on vaadanud filme mingi kindla programmi põhjal... neil on ikka kaelakuti isiklik kogemus ja arulagedalt kaootiline infouputus, mis annabki tegelikult asjale oma võlu...