20. apr 2011

Perfect Blue / Pāfekuto Burū

"Perfect Blue" / "Pāfekuto Burū", Jaapan 1997. Rež. Satoshi Kon.


Satoshi Koni esimene täispikk teos uurib lavastajale iseloomulikult reaaluse ja kujutluse suhteid, kuid teeb seda anime kohta tavatul viisil. Kui tänavuselt JAFFilt näiteid tuua, siis omal kombel sama teemaga tegeleva "Mai Mai Miracle'i" fantaasiatest jääb Koni debüüt sama kaugele kui Tokio Türist. "Pāfekuto Burū" on film noir, kust puudub lastesõbralikkus ja lapselik mõtteviis, mis on animes üldiselt omane isegi tumedaile maailmalõpuvisioonidele ja antiutoopiatele. Selle asemel serveerib Kon realistliku maailma taustal seksi, vägivalda ja skisofreeniat, veriseid mõrvu ja identiteedivargust internetis. Realismi ja kujutluse vahel pendeldamine külvab veel efektiivsemalt segadust kui autori järgmises filmi "Millennium Actress".

Mängufilmi puhul poleks see kõik väga eriline. Mõnigi viitab Hitchcockile, mulle meenutas mõrvamüsteeriumi kulg eelkõige Alan Parkeri "Ingli südant". Näitlejanna identiteedi lagunemine kattub Aronofsky "Musta luigega" sedavõrd, et Aronofsky väidet, nagu poleks "Perfect Blue" talle inspiratsiooniallikaks olnud, on lausa raske uskuda. Aga tühja noist mängufilmidest - "Perfect Blue" ei kuulu ju nende hulka ning paistab animemaastikul tumeda tornina kaugelt silma. Äärmiselt haarav ja huvitav.




"Perfect Blue" JAFFil 2011 (Tallinnas R 22.04). Hinnanguid: IMDB (7.5/10), Rotten Tomatoes (65% fresh).

8 kommentaari :

joonas ütles ...

Pealkirja tähendus jäi mulle filmi vaadates veidi hämaraks. Netis tuhnimine andis vastuseks, et "Perfect Blue" viitab sinitaeva selgusele, mis omakorda vastandub segadikule kangelanna peas. Võimalik. Sellest, miks seda lihtsat sõnapaari festivali kavas eesti keelde pole tõlgitud, ei saa ma siiani aru.

Mart ütles ...

Lihtne sõnapaar? Jäta jutt.

Esiteks on ingliskeelset sõna "blue" sageli põrgulikult raske tõlkida, nii et mõlemad põhitähendused ("sinine" ja "nukker") alles jäävad, lisanüanssidest rääkimata.

Teiseks on ka filmi algkeelne pealkiri nimelt "Perfect Blue" (n-ö jaapanikeelne "Pāfekuto Burū" on pelgalt häälduspõhine transkriptsioon). Sama vähe on mõtet eesti keelde tõlkida filmi "Rare Exports" pealkirja (mis paraku siiski ära tõlgiti), mille soomlased on just ingliskeelsena paika pannud.

Kolmandaks tunnistad isegi, et pealkirja tähendus jäi sulle veidi hämaraks. Juhul, kui tekstist kindla peale aru ei saa, on alati targem tõlkimata jätta ja publiku fantaasiale voli anda, selle asemel et vääriti tõlkida ja vaatajat valejälgedele juhtida.

Mart, seekord JAFFi tõlkejuhi rollis dzotile viskudes

joonas ütles ...

Seltsimees Martossov, see on küll õilis tegu, aga siiski enesetapp.

Toodud põhjendustega võiks tõlkimisest üldse loobuda. Kadudeta ja tähenduse nihkumiseta tõlge ühest loomulikust keelest teise pole ühelgi juhul võimalik. Teiste sõnadega: radikaaltõlke võimatusega ei saa valikulist tõlkimata jätmist põhjendada.

"Rare Exportsi" näite osas võiksin sinuga teatud mööndustega ehk isegi nõustuda, aga selle "Perfect Blue'ga" kõrvutamisega mitte üks teps. Sest kui oleks selge põhimõte sääraseid ingliskeelseid pealkirju mitte tõlkida, siis millega on põhjendatud "Mälestused" ("Memories" / "Memorîzu") ja "Kindel maailm" ("Strong World" / "Sutorongu Wārudo")?

Ja mis puutub originaali mitmetähenduslikku hämarusse, siis näiteks Kieslowski "Sinise" pealkirja seos sisuga on veel hämaram, aga kindlasti osutab see muuhulgas ka kurbusele. Järelikult - tõlkimata jätta. Küllap viitab kõige muu seas pisut sellele ka Lynchi "Blue Velvet" - igatahes mitte vähem kui "Perfect Blue", kus ma küll mingit nukrust näha ei oska. Ja nõnda edasi.

Mart ütles ...

Jaa, terane märkus sul nonde teiste Jaapani filmide kohta. Tõtt-öelda pole ma tänini aru saand, kas neil on säärase perversse anglifitseerimise põhjenduseks ka mõni mõistlik argument või on tegu lihtsalt arutu koogutamisega kõigeväelise õhtumaa poole (siinkohal au moslemitele, kes tänini ikka ida suunas kummardavad). Ma võin jaapani keelt tundmatagi pea anda, et neil on „mälestuste“ kohta vähemalt üks (ja tõenäoliselt õige mitu) omakeelset väljendit, aga tõesti, mis pagana pärast „memorizu“? Nii et ses osas võtan sõnad tagasi ja nendin, et tõlkes ei pea sugugi alati „algpealkirjast“ lähtuma.

Ometi jään oma arvamuse juurde, et tõlkida maksab vaid siis, kui tõlgitava sisust aru saad (või vähemalt usud saavat – eks apsakaid tule igaühel ette). Just sel põhjusel jäi näiteks tänavusel JAFFil tõlkimata mängufilm „Space Battleship Yamato“ (ma ei räägi siin pealkirjast, selle võinuks ikka ümber panna), millest olid olemas vaid ingliskeelsed subtiitrid, aga ei mingit videopilti, mis võimaldanuks hüplikust ning valdavalt hüüdlauseist koosnevast tekstist sotti saada. Kinnitan oma ohtrate kogemuste najal väsimatult, et halb tõlge on kehvem kui tõlke puudumine: kui esimene otseselt eksitab ja pahandab, siis teine jätab vähemalt vaataja fantaasia vabaks. Masintõlge jäägu guugli hooleks; inimene säilitagu oma ülimus massina ees, väljendugu see kas või kahtlemises ja tegevusetuses.

Konkreetse juhtumi juurde tagasi tulles: Kieslowski „Sinine“ on kehv näide, sest:

a) triloogia, millesse „Sinine“ kuulub, kannab pealkirja „Kolm värvi“, mis lausa sunnib tõlkes üheainsa tähenduse külge klammerduma,
b) kui sa „Sinist“ uuesti vaadata võtad, veendud isegi, et nii sinavat koloriiti annab mujalt otsida, ja
c) kurbus pole Kieslowski puhul sugugi „Sinise“ ainuosa, vaid läbib kogu ta loomet lausa punase trossina.

Lynchi „Blue Velvetit“ pole ma näind ja ei oska seepärast öelda, kas selle tõlkimata jätmine on põhjendet.

Aga üldiselt teeb mulle asja juures kangesti nalja see, et me sinuga oleme pika poksimise käigus märkamatult pooli vahetanud – meenutagem möödund PÖFFi aegset kamooni-teemalist kemplust. See kinnitab veelgi väidet, mis mulle ikka armas on olnud: vaidluse eesmärk pole mitte tõde välja selgitada, vaid rõõmsat kemplust nautida (à la Robin Hood ja Väike John).

Ja Martossov on väga armas leid. Mul polegi ammu kõlavat hüüdnime old. :)

joonas ütles ...

Täpsustaks oma positsiooni: olen üldiselt tõlkimise ja eestindamise poolt ja tõlkimata jätmise vastu. "Perfect Blue" puhul ei tundu tõlkimata jätmine kohe sugugi põhjendatud.

Poolte vahetamist ma vähemalt enda kohta küll tunnistada ei tahaks. Kamooni-küsimus oli muus - ma leidsin, et laensõnad, võõrkeelsete sõnade ja väljendite kodustamine ei ole halb asi, vaid keele loomuliku arengu osa ja pigem keelt rikastav kui vaesestav.

Mis Yamatosse puutub, siis kas film jõudis lõpuks kohale ja tänane seanss toimub või jääb jälle ära?

Mart ütles ...

Yamato kohta: vat ei tea. Küsi otse Katrin Rajasaare käest. Tõlkesse see igatahes ei läind.

joonas ütles ...

Viimane küsimus sai juba vastuse. "Yamato" jääb jälle ära, nii et selle tõlkimine olekski tühi töö olnud.

Kurbusega tuleb nentida, et festivali tehniline ja korralduslik kvaliteet pole võrreldes mullusega paranenud, vaid vastupidi. Baka.ee foorum on nurinat täis.

Tõlkepoolelt pole asi nii hull - tundub, et tõlgitud on rohkem kui varem. Kahjuks pole JAFFi koduka info tõlgete kohta adekvaatne, seal esitletakse tõlgituina ka tõlkimata filme, näiteks "Haruhi Suzumiya kadumine". Päris kurioosne on ka tõlkimisest loobumine, et kasutada jumal teab kust leitud ingliskeelset fansubi ("Fullmetal Alchemist").

Mart ütles ...

Eks ta ole, tarkus tuleb tasapisi. Selleks ongi vali nurin hea, et korraldajad mõistaksid, kui oluline on kvaliteet ja lubaduste täitmine. Ka "Haruhi" oli tõesti plaanis ära tõlkida, aga et selleks vajalikud materjalid jõudsid liiga hilja kohale, otsustati esimesel seansil inglise supakad peale lasta ja hiljem löödi juba tõlkimisele sootuks käega.

Ühesõnaga, rohkem kurjust ja kuulipildujaid! Küll nii ka õnn lõpuks meie õuele hiilib.