19. mai 2011

Keelatud vihm / También la lluvia

"También la lluvia" / "Even the Rain", Hispaania 2010. Rež. Icíar Bollaín. 104 min.


Mul on valus ja häbi. Inimene tapab inimest. Ei hooli ligimesest, piinab, rõhub ja röövib. Enne ja nüüd, igavesest ajast igavesti. Ameerika anastamise lugu on kaalukamaid rahne valge mehe süümel, mida ei kergenda karvavõrdki tõik, et koloniaalne ülekohus kestab tänini.

Kuni eurooplane isutult veini kõrvale suupisteid näksib ja saunasuuruselt ekraanilt lauluvõistlust vahib, hääbuvad põhjapoolsed põlisameeriklased vaikselt reservaatides, lõunapoolsed virelevad koos ülejäänud Kolmanda Maailmaga vaesuses ning kõngevad nälga ja janusse. Eurooplane astub lennukilt maha, kõht täis, pea pikast lennust ja tasuta alkoholist uimane, heidab Ray-Bani päikeseprillidega looritatud hindava pilgu ja ohkab: küll elavad räpaselt. Küll on odav.



Teame küll, et see on kole ja ebaõiglane, aga ega enamus meist teispool maakera elavate inimeste Kolumbuse ajal alguse saanud ja tänapäevani kestvatele kannatustele just ülearu tihti ei mõtle. Sestap on hispaania lavastajanna koputus meie südametunnistusele vajalik ja teretulnud. Tema Oscarile kandideerinud film kõrvutab konkistadooride kuritegusid rahvusvahelise kapitali sammudega, mis piiravad vaeste ligipääsu joogiveele.

Nagu filmi meeldejäävamaid tegelasi, Juan Carlos Aduviri mässumeelne indiaanlane ütleb: meilt võetakse kõik. Isegi higi. Isegi hingeõhk. Isegi vihm. (Siit ka pealkiri “También la lluvia”, millest eesti keeles on miskipärast saanud “Keelatud vihm”.)



On teretulnud, et film sunnib vaatajat endalt ebamugavaid küsimusi küsima. Kes siis on mu ligimene? Mis on tähtsam, kunst või elu? Minu heaolu ja ambitsioonid või võõra vaev?

Praktikas ei pruugi vastamine lihtne olla. Gael García Bernali (“Ja sinu ema ka”, “Mootorrattapäevikud”) kehastatud režissöör on näiteks sellest, kuidas inimese teod võivad minna vastuollu tema humanistlikest ideaalidest pakatava enesekuvandiga. Kahjuks paneb Paul Laverty (“Ericut otsides”) stsenaarium värvi kohati kole paksult, sõlmib otsad kuidagi ümaralt kokku ega kõhkle kasutamast odavavõitu melodramaatilisust, mis jätab kunstliku mulje ega tule tõsiseltvõetavusele kasuks. Lõpp läheb päris käest ära.



Nende võtete ja kunstipärase mitmekihilisuse tõttu ei pruugi vaataja arugi saada, et Cochabamba veemäss, millest film räägib, on tegelikult aset leidnud sündmus. Möödunud sajandi lõpul erastas Boliivia valitsus veevärgi Maailmapanga nõudel rahvusvahelisele korporatsioonile Aguas del Tunari, kes tõstis vee hinna paljude boliivlaste jaoks kättesaamatusse kõrgusse. Seetõttu puhkesid jaanuaris 2000 Boliivia suuruselt kolmandas linnas Cochabambas rahutused, mis levisid üle kogu riigi ning jätkusid hoolimata eriolukorra kehtestamisest ja inimohvritest aprillini, kuni protestijad saavutasid oma eesmärgi - valitsus tühistas erastamise ja vee hind langes erastamiseelsele tasemele.



Valge mehe süümepiinadele keskendunud filmi fookusest jääb meeleavalduste tõelisus ja eriti nende edukus paraku välja, kuigi see võiks siinsele vaatajale ehk rohkemgi mõtteainet pakkuda. Eks tegutse meilgi oma Aguas del Tunari - Tallinna Vesi, kes tahab vee hinda lülitada ärikasumit 50% ulatuses.



Ekspressile kirjutatud lugu.


"Keelatud vihm" Sõpruses ja Katusekinos (26.05). Hinnanguid: IMDB (7.2/10), Rotten Tomatoes (89% fresh), Roger Ebert (6/8), Tiit Tuumalu, PM (räägib olulistest asjadest).

2 kommentaari :

joonas ütles ...

Selle filmi kõrvale tasub lugeda Hasso Krulli arvustust "Kas ajalugu juhtub kogemata?" hiljuti ilmunud Põhja-Ameerika vallutamise loole "Suure vaimu rüpes":

"Ajalugu on jutustus, millest saab vaimustuda ainult hullumeelne, kelle silmis kõik kuriteod saavad mingi kõrgema idee kaudu lõpliku õigustuse. Lääne kultuuris on selleks ideeks juba kaua olnud progressiidee, vankumatult püsiv kujutelm, et tänapäev on kõigist varasematest aegadest külluslikum, viljakam ja arukam. /.../

Väide, et kord juba tehtud kuritegusid enam heaks teha ei saa, on samuti poolik tõde, sest neid kuritegusid põhjendanud ideoloogia on alles. Ta lokkab ja pulbitseb niisama vägevalt kui varem, kuigi on mõnevõrra muutnud oma kuju. Õige pole ka öelda: „See on küll tõsi, aga mina ei saa siin midagi teha”. Kõigepealt tuleks teadvustada, et ükskõiksus on sellisel puhul kõige kahjulikum hoiak. Ühe inimese hoiakumuutus on kosmilise ulatusega suursündmus, isegi kui ta pealtnäha mitte midagi ei tee."

joonas ütles ...

Veel üks otsapidi asjassepuutuv tekst: Rudyard Kiplingi "White Man's Burden" (Peep Ilmeti tõlge, "Vikerkaar" 4-5, 2003).
______________

Valge mehe taak
1899, Ameerika Ühendriigid ja Filipiini saared

Vea Valge Mehe taaka -
     seks saatke endi seast
kui pagendusse poegi
     tööks alistatu heaks!
Nad teenigu me vange,
     et tööst on pingul saps,
metsrahvaid, kelles peitub
     poolkurat ning poollaps.


Vea Valge Mehe taaka -
     seks võtke kanda rist,
et ohjes hoida hirme
     või kõrgsa kerkimist,
et teie lihtne kõne
     kõik veel kord selgeks teeks,
siis tulu teie töödest
     ka teiste tarvis leeks.


Vea Valge mehe taaka -
     käib sõda rahu eest,
seks täitke Nälja neelu,
     seks võitke haigused.
Kui teie töö ka valmib,
     ränk töö, mis teiste jaoks,
siis hoidke, et laisk juhmus
     te tööd ei põrmu taoks.


Vea Valge Mehe taaka -
     see pole kuninglik,
vaid pärisorja koorem
     teel argisel, mis pikk.
Kaid, kus te eal ei randu,
     teed, millel te ei käi -
tööd tehes eluajal
     te haudu Maa saab täis.


Vea Valge Mehe taaka -
     ning teada on su palk -
vaen neilt, sa kellest ülem,
     sind vihkav alluv salk.
Suur tõrksuskisa saadab
     su valgustusetööd:
"Miks viid sa orje välja
     Egipti armsast ööst?"


Vea Valge Mehe taaka -
     ei muud kui seda just,
ning ära valjult julge
     sa nõuda vabastust.
Tea, sinu hüüd või sosin,
     kõik see, mis teed, ei tee,
lööb tummaks mornid rahvad,
     sind valvsalt vaevad need.


Vea Valge Mehe taaka -
     lõpp päevil lapsikuil,
lõpp kergeil loorberitel,
     lõpp kaasa kiitvail suil.
Läind tänust tühje aastaid,
     nüüd hindab mehemeelt
ning kallilt saadud tarkust,
     kes võrdne on su ees.

______________

Ingliskeelset originaali saab lugeda siit.