20. aug 2011

Sigur Rós: Kodus / Heima

"Heima", Island 2007. Rež. Dean DeBlois. 94 min.

Tänaseks paar aastat vaikinud Sigur Rósi laivile sattusin Roskildes kuu enne bändi Islandi-tuuri, mida dokumenteerib "Heima". Kahjuks esinesid nad Taani festaril kitsukeses Arena telgis, mis jääb hämarail ajendeil sinna surutud indistaaride publikule pahatihti kitsaks. Selleks, et esinejaid mitte ainult kuulda, vaid ka näha, tuleb Arenal aegsasti, soovitavalt tubli tunni jagu varem kohal olla. Kuid tiheda kavaga festivalil on ajaga targematki teha kui tühja passida ja Godot'd oodata.



Õnneks oli mul pressifotograafi kaelakaart, millega pääsesin profipiltnike seas esimese kahe loo ajal otse lava ette. Suurt tühjagi paraku pildistada polnud, sest bändi varjas kogu ametliku fotografeerimisaja valge vaevu läbipaistev kangaloor, millel kumasid tagantvalguses pillimeeste ähmased siluetid. Pildile jäi vähe, aga elusast peast oli vaatepilt võluv ja harmoneerus islandlaste inglisaundiga ideaalselt.



Kui pildistamine läbi sai, tungles telgis publikut tihedamalt kui konservikarbis sprotte. End sisse suruda oli sama võimatu kui vene ajal Viru varieteesse. Tuli jääda välja ja leppida visuaalita heliga, mis kõlas sinnagi nii põrmustavalt kaunilt, et pühi pisaraid. Isegi kakerdavad ja õlut pritsivad briti jõmmid ei suutnud elamust rikkuda.

Nii et vägev orkester ja võimas saund. Juba selle pärast tahaks filmi soovitada. Ja intervjuude pärast vähimagi staarikompleksita muusikutega. Aga "Heima" ei räägi ainult Sigur Rósist, vaid, nagu pealkirigi ütleb, ka nende kodumaast Islandist. Pole ise sinna sattund, aga filme vaadates saan aru küll, miks mõnedki eestlased toda saart fännavad.



Esiteks paistab see looduslembese individualisti paradiisina. Meie riigis on rahvast isegi suhteliselt hõredalt, aga pindalalt üle kahe korra suuremal Islandil elab neli korda vähem inimesi kui Eestis. Asustustihedus on kümme korda väiksem kui meil, sada korda väiksem kui Indias. Üks "Heima" kontserte toimub protestilaagris, kus rohelised piketeerivad dokist "Dreamland" tuttava Kárahnjúkari hüdrojaama vastu. Laager koosneb neljast telgist.



Teiseks - kuigi nii majesteetlikke maastikke Eestist ei leia, tundub paljugi kahtlaselt kodune, kohtlaselt tuttav: sompus taevas, sõbralikud puumajad, harvad lagunevad hooned, kampsuneis inimesed. Meikäläiset.

See maastik ja keskkond on vahvad vaadata nii iseenesest kui koos Sigur Rósi meloodiatega, mis paistavad sellelt pinnalt täiesti loomulikult välja kasvavat. Ilus maa. Ilus muusika. Ilus film. Eeskujulik õppetund sellest, kuidas riigile kultuuri abil brändi luua. Unustage Eesti Nokia - kus on Eesti Sigur Rós?




Sigur Rós: Starálfur. "Sigur Rós: Kodus" Katusekinos. Hinnanguid: IMDB (8/10), Rotten Tomatoes (100% fresh), Bruno, 13-street (10/10).

Kommentaare ei ole :