20. sept 2011

Armastus & anarhia 2011. Ensimmäinen jakso

Rakkautta & Anarkiaa festivali fiiliksest ning Helsingi puhvetite eripäradest ehk kunagi edaspidi. Algatuseks napakymppi - esimesed kümme festivalil nähtud filmi, lühidalt.



THE GUARD (Iirimaa-UK 2011) - Mõnusa fiilinguga, tugeva Paddy aroomiga karm ja lõbus krimilugu. Igisümpaatne Brendan Gleeson mängib üsna samasugust tüüpi nagu "The Generalis" (1998), kuid sedapuhku mitte pätti, vaid võmmi. ★★★☆

NAHK, MILLES ELAN (La piel que habito / The Skin I Live In, Hispaania 2011). Uuema aja Almodóvar ei köida mind teps mitte. See viimane on ehk mõnevõrra mõistlikum kui "Murtud embused", kuid üldmulje on sama - ilus, aga igav nagu Ikea mööbel. ★★

HEADHUNTERS (Norra 2011) - üsna nõrgalt põhjendatud, kuid küllap just tänu sellele üllatavaid pöördeid tegev jabur krimimeelelahutus. ★★☆



KODURAHU (Kotirauha, Soome 2011). Lihtsakoeline lugu lihtsast kinnisvaraarendajast, kelle äri ja kogu elu kipub masu tõttu kiiva kiskuma. Selliseid filme on ikka vaja, kaaskodanike elu kaasajal on üldhuvitav teema. ★★☆

VENNAD (Veljekset, Soome 2011). Mika Kaurismäe usutavalt tänapäevane perekonnadraama tõukub Dostojevski Karamazovitest. Minieelarvega, kergelt kodukootud, kuid lõbus vaatamine. Nauditavad improviseeritud näitlejatööd. ★★★

SÕIT (Drive, USA 2011). Lakooniline tegevuspõnevik, mille eest taanlane Nicolas Winding Refn Cannes'is parimaks lavastajaks krooniti. Tehniliselt laitmatu, suisa perfektne sooritus, aga ei tea, kas just raputav. Samas žanris avaldas mullu  enamgi muljet näiteks poolaka Jerzy Skolimowski "Essential Killing" (2010). Veel paar sõna "Drive'ist" siin★★★☆



COLD FISH (Tsumetai Netaaigigyo, 2010). Sion Sono nihkes huumoriga mammutmiks Takashi Miike "Visitor Q-st" ja Joel Schumacheri "Falling Downist". Loo ühiskonna- ja kombekriitiline iva võib kahe- ja pooletunnises seksi, vägivalla, vere ja tisside padrikus eksleval vaatajal vabalt ka leidmata jääda. Ehtjaapanlikult ogar friigifilm, kuid siiski pigem tüüpiline kui ennenägematu. ★★☆

GORBATŠOV (Gorbaciof, Itaalia 2010). Küllalt sümpaatselt välja peetud karakteriuuring elatanud hämaramehe ja noore hiina kaunitari kohtumisest Naapoli allilmas. ★★☆

GIANNI JA NAISED (Gianni e le donne / The Salt of Life, Itaalia 2011). Gianni di Gregorio teine lavastus pole ehk nii särav kui kolme aasta tagune "Rukkimaarjapäeva lõuna", aga on siiski väga muhe ja südamlik vaatamine sellest, kas ja kuidas staarost võib olla raadost

20 SIGARETTI (Itaalia 2010) - Aureliano Amadei isiklikus sõjašoki-draamas on meeldejäävaid kaadreid, aga dokumentaalsest taustast hoolimata ei jätnud kogu lugu ei tugevat ega ka mitte tõepärast muljet. Kunstiklišeed on tugevamad kui elu. 

Jatkuu...



Festivalifilmidest veel: toinen, kolmas ja neljäs jakso. Armastuse ja Anarhia 2011 parimad filmid ja kokkuvõte.

Kommentaare ei ole :