19. okt 2011

Riskipiir / Margin Call

"Margin Call", USA 2011. Rež. J. C. Chandor.

Põneva draamana üpris üllatav saavutus pealtnäha nii igava ja ebafilmiliku ainese kohta nagu investeerimispangad ja börsikrahh. Keda need pintsaklipslased ikka huvitavad? Aga eks see teema ole jälle vähem trööbatud kui mõni muu ja nii on sellega lihtsam silma paista kui, ütleme, maffiafilmiga.

Sisult on "Margin Call" samasugune terav sissevaade kapitalismi telgitagustesse nagu Oscari-dokk "Inside Job" ja filmina omas žanris mitte vähem silmapaistev kui too. Harvadele konkureerivatele mängukatele nagu Oliver Stone'i mullune "Wall Street: Money Never Sleeps" paneb "Margin Call" pika puuga ära, taastades muuhulgas mu viimasel ajal vankuma kippuvat usku Kevin Spaceysse ja Jeremy Ironsisse, kes teevad siin mõlemad toreda rolli. Ka Paul Bettany on hea ning isegi Demi Moore, keda ma pole kunagi sallinud, sobib siia kenasti.



Lisaks näitlejatöödele võlub mind stsenaariumi leidlikkus ja stampidest hoidumine. Suur plaan on ju algusest peale selge, aga rohujuuretasand hoiab huvi ja paneb uskuma, et nii need asjad küllap käivadki. Inimeste käitumine ja motivatsioon suure masinavärgi osadena tundub hirmutavalt tõepärane. Ei välista muidugi, et selle mõistmiseks on vaja mõningast kontoritöö kogemust. Aga eelkõige äratab imetlust see, kui väljapeetult film on lahendatud. Näiteks vastupandamatu liftistseen koristajaga. Millegagi ei minda liiale, piiratud ajas ja ruumis kulgev lugu on delikaatne ja kontrolli all kuni maitseka, pealetükkimatu muusikani välja.

Debüüdi kohta on "Margin Call" suisa uskumatult tugev asi. See on "Source Code'i" ja "Limitlessi" kõrval üks paremaid tänavusi ameerika filme, mis siiani meie kinodesse jõudnud.




"Riskipiir" kinodes: Solaris ja Forumcinemas. Arvamusi: IMDB (7.5/10), Rotten Tomatoes (78%), Roger Ebert (7/8), James Berardinelli, ReelViews (7/8), Kober (8/10), Trash (8/10), Margus Palu (hea).

Kommentaare ei ole :