18. okt 2011

Uus Maailm

"Uus Maailm", Eesti 2011. Režissöör-stsenarist Jaan Tootsen. Produtsent-stsenarist Jaak Kilmi. Tootja Kuukulgur Film. 88 min.

Algatuseks pean tunnistama nagu mõni teinegi, et objektiivset hinnangut ma filmile anda ei saa - olen minagi seltsimajas söönud ja joonud, kokanud ja kultuuranud. Paljud filmis nähtud näod on elust tuttavad ja kogu üritus ääretult sümpaatne. Kellele ei meeldiks särasilmsed noored? Kes armastab pimedaid jokk-ametnikke ja kalapilguga väikekodanlasi?

Sellest hoolimata olen veendunud, et Jaan Tootseni debüüt-täispikk on ka filmina hea. Ja mitte lihtsalt hea, vaid tõenäoliselt päris mitme aasta peale parim pikk eesti film. Miks nii?



Esiteks sellepärast, et ühe doki õnnestumise peamine eeldus on huvitav teema. Siin on see leitud ning teiseks ka põhjalikult käsitletud. Küllap tuleb viisaastakuni ulatunud filminikerdamise eest lisaks tegijaile tänada rahastajaid, näiteks Raimo Jõeranda EFSAst. See selleks - tulemus on kaunike ja kokkuvõttes üles võetud materjali hulk ning see, kuidas lavastaja Tootsen ja noor monteerija Marta Pulk selle kokku on lõiganud, sobiks edaspidi eeskujuks igale eesti dokumentalistile.



Kolmandaks - kuigi Tootseni tunded seltsi ja seltsimaja vastu on ilmselt enam kui soojad, ei vaata ta seltsi tegevust ja tegelasi läbi roosade päikeseprillide, vaid näitab neid, eelkõige muidugi filmi peategelast, trikster Erkot, vastuoluliste ja elusatena. Sestap võiks "Uus Maailm" huvi pakkuda neilegi, kellele need inimesed või nende anarhistlik tegevus nii lähedased pole. Ka ei usu ma, et filmi nautimine eeldaks erilisi eelteadmisi, kuigi eemalseisjaile võib mõni detail jääda hämaraks - näiteks see, kuhu Erko järsku kadus ja miks temaga skaibis rääkima pidi. Aga see on tühi-tähi, üldiselt on lugu väga selgelt edasi antud.



Uue Maailma - nii seltsi kui filmi - ehk suurim saavutus on näidata, et inimeste kooselus on muidki võimalusi kui süstematiseeritud õnn, tasapaks keskmine eksistents ja rasvane rahulolu. Seda meenutust on meile kõigile väga vaja. Ja ühtlasi pakub film mõtteainet teemal, kuidas neid võimalusi tuleks realiseerida.

Näiteks tänavu Tartufil linastunud dokis "Rohelise päikese all" sai näha, kuidas mõni sarnane kommuun on mujal maailmas olnud mõnevõrra (ametkondlikku ebardsõna kasutades) jätkusuutlikum. Kohalikes oludes jääb tunne, et seltsimaja tegutseks ehk siiani, kui riik ja selle ametnikud, kasvõi president Ilves, oleks kodanikualgatust reaalselt, mitte ainult sõnades toetanud.



Aga filmina on "Uus Maailm" igal juhul positiivset energiat täis ja rõõmus elamus. Tükk aega mõlgutasin, et filmile oleks ehk kasuks tulnud, kui võtted oleksid kestnud veel veidi kauem, seltsimaja sulgemiseni tänavu septembris. Et suure finaali käigus tekkinud konfliktid oleksid karakterid veel selgemini välja joonistanud ning loole tublisti dramaatilisust lisanud, umbes nagu Altamonti festival pani punkti armastuse suvele.

Siis sain aru, et see oleks teine, hoopis pessimistlikum ja süngem film, millele ma ikkagi eelistan just praegust, lootusrikast ja helget. Lõppu, mis ei tekita tunnet, et säravale suvele järgneb paratamatult tusameele talv, mille käigus hipidest saavad japid ja aktivistidest ametnikud. Miski pole paratamatu. Evolutsioon jätkub. Meie reliikvia on vabadus!




PS. Pimeduse leegionid marsivad juba Mordorist vasturünnakule ning öördajate kõverad küüned kraabivad kohtumaja ust. Esika-järgselt on filmist välja tsenseeritud naabriproua Ivi Rebase nägu ja hääl. Pole välistatud, et "Uut Maailma" võib oodata Kadri Kõusaare "Magnuse" saatus. Tasub kinos ära käia, kuni veel võimalust on.



"Uus Maailm" kinodes: Sõprus, Artis, Plaza. Arvamusi: Tiit Tuumalu, PM (suudab üllatada ja köita), Jürgen Rooste, Sirp (loodusdokumentaal kodanikuühiskonnast), Mart Niineste, EPL (näitlik ja õpetlik lugu), Tõnu Karjatse, ERR (aasta paremaid kodumaiseid tõsielufilme), Veiko Märka ja Tõnis Kahu, EE (film on tugev selles, mida ta laseb põhilise taga ja varjus aimata).

1 kommentaar :

GuidoMukk ütles ...

Kõusaar Kõusaareks..eks a veits alatult käitus.
Kuid miks ei või ma oma kurja naabrimutti filmida ja kinosse panna.
Sallivuse ja tsensuur pressivad peale. Eestlane oskab samuti kümmelda selle käes ja oma õigus nõuda. Virutab sildi tee otsa Eravaldus..sest ta võib.
Ega meiegi vist julge varsti sõna neeger välja öelda ilma punastamata.