31. okt 2011

Võõrkeha / The Thing

"The Thing", USA 2011. Režissöör Matthijs van Heijningen. 102 min.


Halloween on kõige õigem aeg rääkida John Carpenterist. Olgu algatuseks öeldud, et ma ei pea Carpenteri 1982. aasta "The Thingi" sääraseks ajatuks tulnukaulme klassikaks nagu "Alien" või "Predator". Viks ja viisakas B-film oli see efektipõhine gorefest kahtlemata - küllap üks eredamaid, millega B-mogul Carpenter kunagi hakkama on saanud, kuigi mulle on temalt hoopis suuremat muljet avaldanud näiteks "Starman". Aga vaevalt et mingi maamärk - kui, siis ehk efektide vallas.



Ja selle nurga tagant ligi hiilides paistab tänavune "The Thing" üsna väärika uusversioonina. Hea küll, näpuga järge ajades on see eellugu, mitte uusversioon, aga tühja tost. Igatahes pole see kaugeltki mitte mulluse "Elm Streeti" taoline materjali lörtsimine. Hollandlane Hejningen suhtub Carpenteri filmi piisava lugupidamisega, rõhudes samadele punktidele, eelkõige siis efektidele, ja tuunides loo kokkuvõttes ehk köitvamakski.

Carpenteri "Thingi" häda oli ju mõneti selles, et seal polnud õieti ühtki meeldejäävat tegelast peale Kurt Russelli. No üks neeger ehk ka, aga kogu ülejäänud trupp moodustas enam-vähem anonüümse biomassi, keda monstrumile ükshaaval ette sööta. Hejningen teab, et inimnäoga tegelase surm paistab õudsem, ja on asja ses suunas arendanud. Siin on mitu meeldejäävat tüüpi, näiteks "Warriorist" tuttav austraallane Joel Edgerton ja Susanne Bieri "Hævneni" peategelasi Ulrich Thomsen.



Aga mis peamine vahe - mängu on toodud naised. Ühest küljest uue aja märk, kuid samas - hapra piiga ja kohutava kosmosekolli vastandusest sündis edu valem juba "Alienis". Niisiis astub siin leegiheitjaga vehkiva kangelase rollis üles Mary Elizabeth Winstead ("Death Proof") ja esineb... no mitte just säravalt, aga mitte ka kehvasti.

Ning ega me tegelikult pole siia tulnud vaatama inimesi, vaid nimikangelast. (Huvitav, miks "Asi" tõlkeks ei sobinud?) Too pole küll ehk nii perversselt naljakas kui Carpenteril, aga see-eest uue aja tehnilisi võimalusi kasutades võib-olla ilgemgi. Kuigi naturaalset löga võiks siiski rohkem olla.



"Võõrkeha" kinos: Forumcinemas. Hinnanguid: IMDB (6.6/10), Rotten Tomatoes (33% fresh), Viljar Voog, ÕL (3/5).

8 kommentaari :

Anonüümne ütles ...

"Asi" oleks sitt tõlge. Sorry.

P.

joonas ütles ...

Not excused. Enne kui sitaga loopima kukud, võiksid ise parema tõlke pakkuda.

Anonüümne ütles ...

"Võõrkeha" ongi hea. Või miks ei?;)

P.

joonas ütles ...

Juhuslik, puudub seos originaaliga, märgist mööda. Tegu ei ole keha, vaid organismiga ja oluline on just see, et pole teada, millega tegu. Siis parem juba "Miski".

Anonüümne ütles ...

võõr|keha med vet kehavõõras aine v. ese, mis on organismi viidud meelega v. tunginud sinna juhuslikult.

P.

On ka varasemalt 1982. a versiooni pealkirjana kasutatud.

Anonüümne ütles ...

"Asi" on reeglina tähenduselt ese, elutu (ka "nähtus", ent siiski).

P.

joonas ütles ...

Just. Ka 'the thing' on ennekõike 'a material object without life or consciousness, an inanimate object'.

See, mida varem on kasutatud, pole mingi argument meie filmipealkirjanduses, kus on tavaks ametlikult põlistada kõige jaburamaid eksitusi. "Võõrkeha" on üldisel taustal veel üsna talutav pealkirjatõlge.

joonas ütles ...

Veel asjast:

"Lacanlik pilk on umbisikuline, mitteinimlik Asi (das Ding):

...teisel pool ei asu mitte sümboolne vald, vaid reaalne tuum, traumaatiline südamik. Lacan kasutab selle märkimiseks Freudi mõistet das Ding - Asi kui võimatu naudingu kehastus (sõna "Asi" tuleb siin näha kõigi nende konnotatsioonidega, mis tal on õudusulmes: ingliskeelne alien samanimelisest filmist märgib pre-sümboolset maternaalset Asja par excellence.
(Žižek 2003:210)"

- Robert Stam. Filmiteooria, lk 266.