25. nov 2011

Pöfihullu päevaraamat 2011, vol. 2



BEEBIMONITOR (Babycall, Norra 2011). Tõsiselt hull, kõhe ja kriipi film. Noomi Rapace ("Lohetätokaga tüdruk") mängib hiilgavalt. 8/8

PALAWANI SAATUS: BUSONG (Busong / Palawan Fate, Filipiinid 2011). Üsna nunnu šamaaninaivism ja džunglieksootika kauni troopilise looduse taustal. 5/8



KADUNUD AAFRIKAS (Kidnappet / Lost in Africa, Taani 2011). Taani perre adopteeritud neegripoisi uskumatud seiklused Keenias. Rutiinne ja üllatustevaba noortekas. 3/8

PÄEVALILLETUND (Sunflower Hour, Kanada 2011). Lo-fi pseudodokk. Poolteist tundi lamedat peldikuhuumorit vähemuste aadressil. Publik naeris mõnevõrra, aga mulle jättis see asi ikka väga hõreda, punnitatud ja vaimutu mulje. Vist kõige kesisem Kanada film, mida kunagi näinud olen. 3/8

HABEMUS PAPAM - MEIL ON PAAVST (Itaalia 2011). Muhe ja südamlik, aga veidi vanainimeselikult uimane ja lahjavõitu dramöödia. Meenutagem Johannese ilmutust: "Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust." Vanamehed on vahvad. Film jõuab detsembris ka kinno. 6/8



SAATAN VÄLJA (Hors Satan / Outside Satan, Prantsusmaa 2011). Bruno Dumont'i ("Hadewijch") karmilt iseäralik, raske ja krüptiline religiooni-teemaline kunstfilm, mida vähe karastunud või algajale filmisõbrale vast ei soovitaks. Neil, kellele istuvad Tarri "Torino hobune" või Ceylani "Ükskord Anatoolias", tasub aga kindlasti ka Dumont'ile pilk peale heita. Ja vastupidi. 6/8

LIHTNE ELU (A Simple Life, Hongkong 2011). Ann Hui kena ja rahulik vanadekodu-draama, pikk ja aeglane nagu Jangtse. Parima naisosa priis Veneetsiast. 5/8



UNUSTATUD UNELMATE KOOBAS (Cave Of Forgotten Dreams, Kanada-USA 2010). Werner Herzogi kolmemõõtmeline koopadokk on kahtlemata põnev ja visuaalselt kaunis, aga selle seanss Solarises nägi välja nagu hall poriloik. Üks mu tänavuse festivali oodatumaid filme oli olematu projektsioonikvaliteediga totaalselt pekki keeratud. Eriti kurb on see, et suur osa publikust tõenäoliselt arvas, et see asi peabki nii kole ja värvitu olema. Filmile poleks säherduse pirakvaliteedi põhjal õiglane hinnet panna, aga seansi hindeks on 1/8. (PS. Vaatasin filmi veel teisel, veidi vähem äpardunud seansil ja panin hindeks 6/8).

MICHAEL (Austria 2011). Järjekordne Austria režissöör üritab jätta muljet, nagu elaksid Adolf Schicklgruberi sünnimaal ainult ilged perverdid. Aga Haneke on selle meile juba varem selgeks teinud. Artise seanss oli filmi sisuga harmoneeruvalt koledas hajuvas, korraliku värvi ja kontrastita digikvaliteedis. 4/8



ROSA (Poola 2011). Lõpuni ei vaadanud, nii et hinnet ei pane, aga alguse põhjal tundus olevat igati korralik ajalooline draama, huvitavam kui näiteks "Polli päevikud".

ET MEELDIKS KÕIGILE (Eesti 2011). Miskipärast sattusin aasta algul valminud monumendidokki alles nüüd nägema. Kristina Norman uurib rahvusluse sisemist koomikat, näidates, et eesti identiteedi ühe tõhusama ja toredama tugisamba - eneseirooniaga - on kõik korras. Aga ta ei tee seda küüniliselt, vaid leebe huumoriga ning kokkuvõttes jättis film üllatavalt mõnusa tunde, et eestlane olla on siiski hää. Naljakate ligimeste naljakas sekeldamine. Parimaid eesti filme tänavu. 7/8



PÖFF 2011: kümme soovitust ja päevaraamat: esimenekolmas, neljas osa.

Kommentaare ei ole :