26. nov 2011

Pöfihullu päevaraamat 2011, vol. 3



ARTIST (Prantsusmaa 2011). Stiilipuhas mustvalge tummfilm. Möödunud sajandi alguse vaimus välja peetud hollivuudi muinasjuttu võib ehk pidada loona õhukeseks, aga kahtlemata on see meisterlikult teostatud. 6/8

TEINE MAA (Another Earth, USA 2011). See, kullakesed, pole mingi ulme, vaid odav ja õõnes melodramaatiline juuu-raaa. Kole pilt ja pateetiline stsenaarium. 2/8



AHVIPLIKAD (Apflickorna / She Monkeys, Rootsi 2011). Lisa Aschani debüüt-täispikk on võimsa kaameratööga vaikne tüdrukute arengulugu. Vorm pääseb ehk enamgi mõjule kui sisu - ses mõttes nagu Sofia Coppola "Virgin Suicides", aga kui peaks praegu kahe filmi vahel valima, eelistaksin vist "Ahviplikasid". 6/8

UNUSTATUD UNELMATE KOOBAS (Cave Of Forgotten Dreams, Kanada-USA 2010). Teine katse Werner Herzogi koopadokki vaadata (esimest kirjutasin siin). Hea ja huvitav dokumentaal 30 tuhande aasta vanustest koopajoonistest. Koobas on üks väheseid keskkondi, kus 3Dst mingit tolku on. Hinne filmile: 6/8, aga võib vaid kujutleda, kui vägeva mulje jätaks see film korralikus kvaliteedis näidatuna. Väidetavalt oli seekord kõik kontrollitud ja korras, isegi filmi tegijate poolt, aga võrreldes kasvõi treileriga olid värvid endiselt paigast ära. Esimese seansi täielikku värvipuuduse asemele oli tõesti tekkinud pisut värvi, eelkõige punast, ent roheline oli ikka puudu. Hinne seansile: 4/8.



KÕIK VÕIDAVAD (Win Win, USA 2011). Muhe ja inimsõbralik väike draama väikeste inimeste väikestest valikutest. Paul Giamatti ("Sideways") teeb päris vahva osa. 6/8

TÕUTÄKK (Starbuck, Kanada 2011). Hästi nunnu, kuid minu maitse jaoks veidi liiga magus ja aeglane heatujufilm. Anekdootlik lugu küll, aga see eestikeelne pealkiri on ikka päris kohatu. 5/8

KAOTATUD ELU (Kechikkan hayot / Late Life, Usbekistan 2011). Ehk oli mõni usbeki film põhjuseks, miks Borat Sagdijev neid ei armastanud? "Kazakhstan friend of all except Uzbekistan, they very nosey people with bone in their brain." 1/8



KAPLINSKI SÜSTEEM (Eesti 2011). Väike dokk suurest luuletajast passiks üsna kenasti "Eesti lugude" sarja, kui see poleks prantsuse ja inglise keeles. Süsteemi justkui tuvastada ei õnnestunud. Ega seda, kellele film täpsemalt suunatud on. Kirjaoskaja eestlane ei leia siit suurt miskit uut peale teadmise sellest, kuidas elatanud poeet alasti välja näeb. Küsitav, kas üpris põgusalt teemat riivav film suudab välismaalastes huvi äratada. 4/8

VEEALUNE ARMASTUS (Onna no kappa / Underwater Love, Jaapan-Saksamaa 2011). Roosa lo-fi fantaasia, mis kombineerib erootikat, jaapanlikku jämekoomikat, mütoloogiat ja karaokelikke muusikanumbreid Stereo Totalilt. Hoolimata sellest, et operaatoriks on Christopher Doyle, näeb see kõik paberil märksa lootustandvam välja kui ekraanil. Võiks öelda, et tulemus on väiksem komponentide summast. Ei jaksanud lõpuni vaadata.

LEIN (Mourning, Iraan 2011). Kaunis minimaalne draama, mis annab sõnadele 'rõudmuuvi' ja 'tummfilm' uue sisu. Meenutab nii Kiarostamit kui Ceylani. Iraan on ikka tugev filmimaa küll, midagi pole öelda. 7/8



PÖFF 2011: kümme soovitust ja päevaraamat: esimene, teine, neljas osa.

Kommentaare ei ole :