25. jaan 2012

DocPoint Tallinn 2012: sissejuhatuseks

Põhjamaade suurim dokifestival DocPoint toimub tänavu Helsingis kaheteistkümnendat korda ja Tallinnas kolmandat korda.

Nagu kõik kino- ja festivalipääsmed, nii on ka Docpoint Tallinna piletid aastaga kõvasti kallimaks läinud, jäädes, tõsi küll, muude piletitega võrreldes siiski suhteliselt odavaks. Mulluse 1.60€ asemel küsitakse siis seekord sõltuvalt kinost 3-4€. Et pileteisse panustatu täie ette läheks, tasub hoolega valida, mida vaadata. Ehk on järgnevad lühiarvamused seejuures kellegi abiks.

Filmid on eestikeelsete pealkirjade järgi tähestiku järjekorras. Originaalpealkirjad viitavad DocPoint Tallinna lehele, kust leiab veel infot ja linastusajad.



4 PIINAMISE LUGU (Jälki elämässä - 4 tarinaa kidutuksesta / After Life: 4 Stories of Torture, Soome 2011). Lähivaade neljale pagulasele, kes kannatanud vägivalla all. Kole teema, kuid soomlaslikult rahumeelne ja tasane film. Eriti kauni pildiga. Ohtralt väikese sügavusteravusega makrovõtteid, kus kõneleja nägu ei mahu tervikuna ekraanile ega fookusesse. Tugev asi. (Põhipealkiri on miskipärast eesti keelde tõlkimata jäetud ja see mõjub eksitavalt, võib-olla isegi pelutavalt. Film ei keskendu piinamistele, vaid selle üle elanud inimeste toimetulekule.) 6/8

ELU PILTIDES (Life in Stills, Iisrael-Saksamaa 2011). Lugu väga koloriitsest, temperamentsest ja särtsakast 96-aastasest juudi vanaprouast, kes ei hoia küünalt vaka all. Tädi on veenev, kuid miskipärast ei saanud ma selle filmiga kontakti. Ei köitnud. 4/8



IMEDE PÕLD (The Field of Magic, Leedu 2011). Rahulik jälgiv dokk ühiskonna ääremail elavaist inimestest, keda on kombeks nimetada prükkariteks. Filmi autor Mindaugas Survila loosungitega ei vehi ja moraali ei loe, lihtsalt vaatleb. Ja sellest on enam kui küll. Selliseid filme oleks vaja teha ka tänapäeva Eestis - riigis, mille paljudel elanikel, kel on praegu enda arvates raske, pole tegelikult aimugi, mida tähendab see, kui üldse raha pole, nagu räägib poliitik Jõerüüt. Riigis, kus keegi ei nälgi ega külmeta, nagu teab rahvasaadik Laurson. Soovitan. 6/8

KIRJUTIS LIIVAL (The Writing in the Sand, Soome 1991, 43 min). Mustvalge fotofilm päevapiltnik Sirkka-Liisa Konttineni pildistatud Põhja-Inglismaa randadest. Loe pikemalt siit. 4/8



KUI PUU LANGEB (If a Tree Falls: A Story of the Earth Liberation Front, USA-Inglismaa 2011). Tänavuse Tallinna DocPointi ehk tuntuim ja poleemilisim film - Oscarile kandideeriv dokk nõndaütelda ökoterroristide organisatsioonist Earth Liberation Front. Soovitan. Loe pikemalt siit. 7/8

OLE ÕNNISTATUD, OZZY OSBOURNE (God Bless Ozzy Osbourne, USA-Inglismaa 2011). Harvanähtavalt mitmekülgne ja lõbus staariportree. Soovitan. Loe pikemalt siit. 8/8.



PAADITÄIS METSIKUID IIRLASI (Boatload of Wild Irishmen, Iirimaa 2011). Maadeuurija ja dokfilmi isa Robert J. Flaherty elulugu heidab põnevat valgust dokumentaalsuse suhetele reaalsusega. See, kuidas tegelikkust lavastati juba esimestes dokumentaalides, Flaherty antropoloogilistes filmides "Nanook Põhjast" ja "Moana", on tänapäevani kõnekas, kui mõelda kasvõi sellele, kas "Disko ja tuumasõda" ning "Tallina kilud" on dokumentaalid või mitte. Soovitan. 6/8

PHNOM PENHI HÄLLILAUL (Kolysanka z Phnom Penh / Phnom Penh Lullaby, Poola 2011). Iseäralik lugu Kambodžast - maalt, kus tänavanurgal pakutakse mudilaste seksiteenuseid. Üpris kummaline juudi mees teenib leiba selgeltnägijana ning elab koos kohaliku naisega, kel on kaks väikest last. Ühiseks keeleks on ingliš, mida naine vaevu pursib. Kaamera jälgib nende kooselu heas ja halvas nii lähedalt, et korduvalt tekib küsimus, kuidas see võimalik on. Eksootiliselt huvitav elupildistus. People are strange. 5/8



PLANEET KIRSAN (Planeta Kirsan, Poola 2010). Film ei keskendu Kalmõkkia maletajast presidenidile Kirsan Iljumžinovile, vaid pakub pildikesi Kalmõkkia male-elust - paraadist laste trennini. On toredaid hetki ja tegelasi, kuid selget telge ega lugu justkui pole ja venima kipub see värk ka. 4/8

TEEKOND MEKASSE (Der Weg nach Mekka - Die Reise des Muhammad Asad / A Road to Mecca: The Journey of Muhammad Asad, Austria 2008). Pealkiri paneb ootama põhjalikku sissevaadet islamisse ja hadži, aga tegelikult räägib film hoopis aastal 1900 sündinud austria juudist Leopold Weissist, kes mitte ainult et hakkas muhameedlaseks, vaid püüdis seda usku ka kaasajastada, olles muuhulgas Pakistani riigi rajamise juures. Pika- ja hõredapoolne ning üsna hüplik film, kust liiga palju teada ei saa. Mekat ei näe üldse. Kaugeid maid ja kauneid kõrbevaateid küll. 5/8

TIGUPLANEET (Planet of Snail, Lõuna-Korea-Jaapan-Soome 2011). Mõtlemapanev film mehest, kes ei kuule ega näe. Soovitan. Loe pikemalt siit. 7/8

Kommentaare ei ole :