2. veebr 2012

DocPoint-päiväkirja 2012. Kolmas jakso

Viimased kümme nähtud filmi Helsingi DocPointi kavast. Mõni neist linastus ka Tallinnas.



MOEKOER (Eesti 2010). Veel üks eesti film, mida ma polnud siiani näinud, kuigi "Eesti lugude" arhiiv on riigitelevisiooni veebis täies mahus kättesaadav, nii et süüdistada saan ainult oma laiskust. Ja, nagu näha, seeläbi võib paljust ilma jääda. Moonika Siimets on spitsipidajate näol leidnud suurepärase teema ja hämmastavad tegelased ning teinud neist vahva lühifilmi, mis illustreerib Sartre'i väidet loomade armastamisest inimeste arvel. Naljakas ja ühtlasi nukker. Vist parim "Eesti lugu", mida näinud olen. Vaadata saab seda ETV arhiivist. 7/8

U2: TAEVAST ALLA (From the Sky Down, USA 2011). Igavapoolne pilk U2 loomingulisse kööki "Achtung Baby"kokkukeetmise ajal. Loe pikemalt siit. 4/8



MY REINCARNATION (Šveits-Holland-Itaalia-Hiina jne 2011). Kui "Kumaré" rääkis valegurust, siis see film räägib tõelise Itaaliasse pagenud tiibeti guru pojast, keda budistid peavad ühe teise guru reinkarnatsiooniks. Taassündinu ise ei taha sest midagi teada ja püüab elada nagu iga teine eurooplane, sellal kui isa rahvast õpetab. Uskumatu lugu, ja seda mitte niivõrd taassünniõpetuse, kuivõrd aastakümnetepikkuse haarde tõttu. Aga nagu itaallased ütlevad: se non è vero, è ben trovato. 7/8

ME & MY NOSE (Taani-Rootsi 2009). Lühifilm ungari-hindu päritolu rootslannast Ziskast, kes otsustab lasta väiksemaks lõigata oma ebaskandianaavialiku nina, mille pärast teda peetakse immigrandiks. Põhimõtteliselt vaade Euroopa ajaloole, immigratsiooni ja rassipuhtuse problemaatikale läbi huumoriprisma. Lõbus, kuigi lahendus on veidi hambutu. 6/8



SPECIAL FLIGHT (Vol spécial, Šveits 2011). Pildike sellest, kuidas meie armas euroopa ühiskodu end sissetungijate eest kaitseb ehk immigrantide deporteerimise-eelsest kinnipidamiskeskusest Šveitsis. Arenevat lugu nagu pole, aga film on korralikult tehtud ning äratab kaastunnet ja kurbust. Keskuses koheldakse immigrante küll inimlikult, kuid neid hoitakse siiski kuude, kui mitte aastate kaupa trellide taga ja kojusaatmise käigus esineb isegi surmajuhtumeid. Paneb mõtlema heaolu hinnale. 6/8

ALL FOR THE GOOD OF THE WORLD AND NOSOVICE (Vse pro dobro sveta a Nosovic, Tšehhi 2010). Oma videokogumikul ütles Nick Cave umbes nõnda: "I like Anton Corbijn, he's a great photographer and a really nice guy, but i think it's a shit video". Selle filmi kohta võiks umbes samuti öelda. Tšehhid on tore rahvas, keda on ikka rõõm vaadata, aga siin pole õiget teemat lühifilmikski, täispikast rääkimata. No ehitati Hyundai tehas kuskile tšehhi kolkasse - mis siis? Keegi pole õieti selle vastu. Booo-ring. Sisutu, pastakast välja imetud asi. 3/8



TAHRIR – LIBERATION SQUARE (Prantsusmaa-Itaalia-Egiptus 2011). Stefano Savona ("Palazzo delle Aquile") film algab sealt, kus "Forbidden" lõpeb. "Tahrir" on kommentaarita lähivaade aasta eest toimunud Egiptuse 18-päevasele revolutsioonile - juhtideta mässule, mis saavutas edu Facebooki ja mobiiltelefonide toel. Kaootiliste sündmuste dokumendina on filmgi parajalt kaootiline, kuid otsereportaaži kohta erakordselt kvaliteetne pilt ja kaameratöö, leidlik peategelaste valik ning tihe montaaž asetavad vaataja otse sündmuste keskele. Vähemalt suurelt ekraanilt tundub osasaamine ülestõusnute siirast entusiasmist ja võiduefooriast küll täiesti vahetu. 8/8

VEE LAPSED (Water Children, Holland 2011). Purkisittumise kõrgem pilotaaž. Jaapani klaverimängija võtab tuhat valget kleiti, menstrueerib osa neist täis ja riputab ilmarahvale imetlemiseks. Sest tal, vaadake, tuli pähe vapustav mõte, et kuigi ta ei kavatsegi rohkem lapsi saada, on see, oh üllatust, teatud vanusest alates juba välistatud. Hollandlanna, kes ise üldse lapsi ei saa, on sihukesest kõrgest kunstist vaimustuses ja väntab sellest veelgi kunstipärasema filmi, mis tahab öelda kõik naiseksolemise ja emaduse kohta. Paatoslikult, pühalikult, häält väristades. Fuck, nagu öeldakse, off. 1/8



5 KATKIST KAAMERAT (5 Broken Cameras, Okupeeritud Palestiina - Iisrael - Prantsusmaa 2011). Veel üks film, mis mõjub eelkõige dokumendina, antud juhul Iisraeli pea igapäevasest ülekohtust ja vägivallast okupeeritud Palestiina aladel. Filmiamatööri poolt aastate jooksul üles võetud kaadrite pildikvaliteet on pea olematu, aga tänu autentsusele toimib film sellest hoolimata võimsalt. Võtke järjest ette see ja "If a Tree Falls" ning mõelge, mis on terror ning kas te ikka tahate Iisraeli paprikat osta. 7/8

CATFISH (USA 2010). New Yorgi fotograaf leiab endale feisspukist unelmate naise ja alustab temaga kaugsuhet. Rabav, naljakas ja liigutav meie aja lugu, mille reaalsusse on ehk raske uskuda, kuid mida on sellegipoolest vahva vaadata. Üks viimaste aastate nauditavamaid dokke. 8/8



DocPoint 2012: parimad filmid, ääremärkusi.

DP Tallinn 2012: sissejuhatus. DocPoint Helsinki-päiväkirja: ensimmäinen, toinen ja kolmas jakso.

Kommentaare ei ole :