21. veebr 2012

Hugo Cabret' leiutis

"Hugo", USA 2011. Rež. Martin Scorsese. 128 min.


Tänavu seitsmekümneseks saav Martin Scorsese on siiani heas vormis, selles pole kahtlust. Tema eelmine mängukas, tunamullune põnevik "Shutter Island" ei näidanud vanameistrit ehk kõige tugevamast küljest, ent mullusele mammut-muusikadokile "George Harrison: Living in the Material World" ei oskaks küll tüsedaima tahtmisegi korral hõlma hakata. Mullusele mängufilmile "Hugo" ka mitte.



Lugu sellest, kuidas orvuks jäänud Hugo otsib ilmasõdade vahelises Pariisis oma kellasepast isa pärandisse peidetud sõnumit, on maffia- ja vägivallasaagadega tuntuks saanud Scorsese jaoks üsna ebatüüpiline. Ei leia siit kahtlasi kirgi, hämaramehi ega tumedaid tegusid, millest tema mängufilmid enamasti rääkinud on. Perefilmina positsioneeritud "Hugo" on ennekõike kaunis, võiks öelda, et jõululikult kaunis.

Sest "Hugo" lumine muinasjutu-Pariis toob esmajärjekorras meelde sajanditagused joonistatud jõulukaardid ja "Christmas Caroli" Londoni. Värvikaid tegelasi ja arhailist tehnikat täis keskkond, kus akordioniviisid eal ei vaiki, tuleb tuttav ette ka Jean-Pierre Jeunet' filmidest "Kadunud laste linn" ja "Amélie". Kõik need kellamehhanismid ja aurumasinad tekitavad kiusatuse kasutada sõna "aurupunk", kuigi siin õigupoolest suurt midagi sci-fi mõttes ulmelist pole. "Hugo" on pigem romantiline fantaasia sellesama "Jõululaulu" autori Dickensi ja Victori-nimelise Hugo vaimus. Nii et rohkem XIX kui XX sajand. Süütuse aeg.



Võluvas keskkonnas askeldavad tegelased on, nagu öeldud, samuti toredad. Näitlejaist särab nimiosas Asa Butterfield. Ben Kingsley ja mitu teist on ootuspäraselt tasemel, ent mõnevõrra ootamatu rõõm on näha Sacha Baron Cohenit tavapärasest klounirollist välja astumas. Isegi Chloë Moretz, kelle suhtes mul on "Kick-Assist" saati kerge allergia, sobib siia kenasti.

Aga kuigi peategelasteks on lapsed ja lugu vaat et muinasjutt, pole see päris lastefilm. Karta võib, et mudilastele võib lugu igavapoolseks jääda. Sest ennekõike on "Hugo" kummardus filmiloole, eeldades vististi ses vallas mõningast huvi, sümpaatiat ja eelteadmisi, kuigi ehk mõnevõrra vähem kui konkureeriv auhinnafavoriit "Artist".



Muide, mis puutub auhindadesse, siis filmiakadeemiale teeb Scorsese, kellest on eluaeg Oscarite jagamisel ebaõiglaselt tihti mööda vaadatud, "Hugos" kummarduse mitte kaudselt ega vihjamisi, vaid varjamatult ja otsesõnu. Kui akadeemikute südamed pole suisa ränikivist, siis vähemalt paar kuldonklit peaks siit küll kukkuma. Lisaks juba kotti pandud parima lavastaja Kuldgloobusele.



Igatahes pole "Hugo" kindlasti mitte tolmunud akadeemiline muuseumikraam või pelgalt pühendatute siseringile mõeldud silmategemine. See on universaalselt ilus, meisterlik ja südamlik lugu, mida saab vastu võtta mitmel tasandil. Sobib ka huvi äratamiseks. Proovida igatahes tasub.

Hinne: 7/8



PS. "Hugo" on Scorsese esimene kolmemõõtmeline film, ja selles tehnikas küllap parim mängufilm, mis tänaseks tehtud ja siinmail nähtud. Ent seda mitte tänu kolmdeele, vaid tänu Scorsesele. Kuidagi ei saa nõus olla T. Tuumalu kinnitusega (Postimehes - spoilerihoiatus), nagu oleks "Hugo" kahes mõõtmes vaatamine kahetsusväärne variant.

"Hugo" kolmdee, nagu kolmdee ikka, ühe käega annab, teisega võtab. Annab mõned uhked kaadrid, näiteks lumesajus linna, võtab aga tervelt filmilt tublisti eredust ja sära vähemaks, muutes selle mitu pügalat tuhmimaks ja hämaramaks. Maitseasi, kumba võtta, kumba jätta. Minu arvamust tänapäeva 3D-tehnoloogia, khm, perspektiivitusest "Hugo" igatahes ei muutnud.

Küll aga tasub "Hugot" vaadata võimalikult suurelt ekraanilt, sest ennekõike on see, nagu öeldakse, silmakomm. Lausa kommikorv. Veidi rudimentaarne lugu voolab kogu silmailu taustal rahulikult, et mitte öelda uniselt tagaplaanil nagu Seine.

Meie kinodes saab "Hugot" praeguse info kohaselt näha ainult ühel nädalavahetusel - neljapäevast, 23. veebruarist pühapäeva, 26. veebruarini. Küllap on asi selles, et "Hugo" ei teinud kriitikute heakskiidust hoolimata Ameerikas loodetud kassat. On siiski mõnevõrra alust loota, et pühapäevane Oscarite jagamine annab filmi edule uue hoo ja pikendab selle kinoelu.

PPS. Nonii, Osarid jagatud, "Hugol" viis tükki võidetud - ja film linastubki nagu võluväel veel ühe nädalavahetuse.



"Hugo Cabret' leiutis" kinodes N 23.02. - P 26.02.2012: Solaris, Plaza, Cinamon. Hinnanguid: IMDB (8.1/10), Rotten Tomatoes (93% fresh), Roger Ebert (8/8), Peter Bradshaw (3/5), nähtud ja nägemata (hinne: A).

1 kommentaar :

joonas ütles ...

Alles mitmendal vaatamisel hakkasin mõtlema, kust tuttav rongikaader pärit. Eks ikka siit. Ja milline sümboolne aastaarv seejuures.