1. veebr 2012

2012 jaanuari teine pool kinodes

Jaanuari teine pool möödus peamiselt DocPointi tähe all, aga pisut sai ka muud kino.



50/50 (USA 2011). Helge ja lootusrikas vähiteemaline draamakomöödia, mis hakkas meie kinodes jooksma juba eelmise aasta viimastel päevadel, aga PÖFFil nähtud filmina on siiani kuuülevaateis kahe silma vahele jäänud. 7/8

MÄRTSI IIDID (The Ides of March, USA 2011). Korralik draama USA poliitika telgitagustest. Mitte just avastuslik, aga kenasti mängitud ja lavastatud ning tänu sellele huviga vaadatav. Lisaks peaosalistele - lavastaja-kaasstsenarist George Clooneyle ja meie kinode lemmikule, päikesepoiss Ryan Goslingule - teevad toredad rollid Philip Seymour Hoffmann, Paul Giamatti ja Marisa Tomei. Nuriseks ainult natuke selle kallal, et film ütle õieti miskit uut. Täpsemalt, püüab rõhuga öelda, aga ütleb vaid midagi üldiselt teadaolevat - et poliitika on räpane mäng. Lugu, mille abil seda näitlikustatakse, on ka veidi liiga enesestmõistetav, aga ma ei hakka seda siinkohal spoilima. 6/8



PIIRI PEAL (Man on a Ledge, USA 2012). Ei nyt tässä ole mitään järkeä, ütleks soomlane. Aga. Kuigi tegelaskujud on kahvatupoolsed, on see liiga põnev ja tiheda tempoga andmine, et loo jaburuse üle juurdlema jääda. Ja mida sa hing ühelt põnevikult siis veel tahad. Mille poolest näiteks Hitchcoki "North by Northwest" mõistlikum on? Normaljokk meelelahutus. Kaovad argipäevamured, ununeb, mis homme tuleb... 6/8

CORIOLANUS (Inglismaa-Kanada 2011). Ralph Fiennesi lavastajadebüüt, tänapäeva toodud klassika, mille sõnumiks võiks vast olla "hybris ajab upakile". Kartsin, et neljasaja aasta vanuse teksti töötlusena on see puine ja tüütu. Ei ole. Näitlejatööd on tõhusad, eriti Vanessa Redgrave. Laigulises mundris kiilakas Fiennes meenutab millegi poolest Leo Kunnast, ta sobiks säärasena kenasti Anton Irv VIII ossa, kui "Gort Ashrynist" film tehakse. Shakespeare'i värsstekst kõlab inglise keeles ikka hämmastavalt loomulikult. (Seda piinlikum on lugeda kirjavigadest kubisevaid eesti subtiitreid. Paldies, topfilm.lv.) 5/8



SALAKAUP (Contraband, USA 2012). Suurejooneline krimipõnevik, mille stoori illustreerib lennukalt Murphy seadust. Ma pole näinud islandi filmi "Reykjavík-Rotterdam", mille riimeik see on, aga uusversioonistki paistab, et taas leiab kinnitust põhjamaade kõva tase selleski žanris (vaata ka näiteks Ole Bornedali "Just Another Love Story"). Loogikaga "Salakaup" just ei hiilga ja dialoog on kohati triviaalne, aga põnev on küll ja toredaid tüüpe on ka (Giovanni Ribisi pätt, J. K. Simmonsi ennasttäis kapten, miks mitte ka petegelane Mark Wahlberg ise). Akuraat värk, kuigi päeva lõpuks eelistaksin vist juba samal ajal linastuvat puhastverd põhjamaist põnevikku "Pearahakütid". 5/8

TEISPOOLSUS: ÄRKAMINE (Underworld 4: Awakening, USA 2012). Kunagi kuulasin aktiivselt bändi nimega Underworld, kuid sel pole samanimelise filmiseeriaga midagi ühist. Pole selle eelmisi filme näinud, aga neljas üllatas meeldivalt. Setup on sama mis "Videvikul" - vampiirid ja libahundid - ja kogu film samalaadne sihtotstarbeline toode, ainult teisele sihtgrupile. Poistele. Märulisõpradele. "Resident Evil" meets "Blade". Õrn kangelanna hakib pimedas monstrumeid. Dialoog on muidugi tobe, aga õnneks pole seda palju. Veel üks igati okei funktsionaalne meelelahutus. 5/8



TUMEDAIM TUND (The Darkest Hour, USA-Venemaa 2011). Kõiki B-filmi traditsioone järgiv tulnukatega madistamine Moskvas, millest kirjutasin veidi pikemalt siin. 5/8

RAT KING (Soome-Eesti 2012). Margit Adorf nimetas seda Kinolehes viimase aja parimaks veretarretajaks. Mulle tundus see suht keskmine, mitte millegagi silma puutuv soome film. Sirgjooneliselt hoiatav lähenemine virtuaalreaalsuse ja mängusõltuvuse teemale jättis veidi väsinud mulje. Eestlasi ekraanil peaaegu ei näe, eesti viiendik osalust jääb rohkem kaadri taha. Ses mõttes tundus isegi "Polli päevikud" rohkem eesti filmina. Ja teab mis soomelikkust siit ka ei leia. Mõnusalt 22 Pistepirkko loolt (mida filmis paraku ei kuule) pealkirja laenanud "Rat King" pole just paha, aga silma ei puutu ja meelde ei jää. 4/8

SÕJARATSU (War Horse, USA 2011). Béla Tarri "Torino hobust" tuleb meie kinodesse kahjuks aprillini oodata, aga Steven Spielbergi hipoeepos saabus juba jaanuaris. Kirjutasin sellest pikemalt siin. 4/8



Kuu lõpus toimus Plazas hää filmi nädal. Naljakas nimi - viitaks justkui sellele, et ülejäänud 51 nädalat aastas näeb ses kinos ainult halbu filme. Nii hull see asi ju pole. Nädala käigus taaslinastus hulk mullust ameerika paremikku nagu "Drive", "Margin Call" ja "Warrior" ning sekka ka mõni uuem, veel regulaarkavva jõudmata hitt nagu "The Descendants". Viimasest pikemalt siin.

Kommentaare ei ole :