23. veebr 2012

Minu Oskarid 2012, kolmas jagu. Näitlejad

Oleme filmijutu-Oscarite jagamisega jõudnud näitlejateni. (Kategooriad eriefektidest stsenaariumini said läbitud "Minu Oscarite" esimeses ja teises jaos.)

Parim näitlejanna kõrvalosas: nagu äsja stsena puhul öeldud - "Bridesmaids" polnud piisavalt meeldejääv film, et seda premeerida - ka mitte rollide poolest.

"The Help" - arvata võib, et akadeemialt sellele filmile tänu tema poliitiliseselt korrektsele teemale mõni kuldmehike ikka pudeneb. Minu käest paraku mitte, kuigi siin kategoorias kandideerib ta lausa topelt. Mullu seitsmes filmis üles astunud Jessica Chastain on kahtlemata mingit auraha väärt, aga kas just siin kategoorias ja selle trafaretse seebiooperi eest.

Miks "Artistis" naispeaosa mänginud Bérénice Bejo kõrvalosa kategoorias nomineeritud on, käib mulle üle mõistuse. Kui jutt juba poliitkorrektsusele läks, siis siit kumab naiste ja latiinode alavääristamist. Võ što, akademiki? Tahate trellide taha minna, blin? Bejo osatäitmine iseenesest on kahtlemata tugev.

Parim naiskõrvalosa tuleb aga kategooria parimast filmist. JANET McTEER mängib tegelast, kelle kohta meie rikkumata loodusrahva keeles pole õiget sõnagi. Inglise keeles öeldakse butch. Lähim, mis maakeeles pähe tuleb, on 'rekkalesbi' ja XIX sajandi kostüümidraama "ALBERT NOBBS" puhul seda justkui ei sobi kasutada.



Parim näitleja kõrvalosas: huvitav kategooria, kus sedakorda domineerivad vahvate vanameeste tugevad rollid valdavalt keskpärastes filmides.

Filmidest nõrgim on klišeelik melodraama "My Week With Marilyn", kus Kenneth Branagh mängib küll Laurence Olivier'd igati korralikult.

Mitte just nigelaiks, aga sellisteks lahjavõitu, veidi-üle-keskmise filmideks jäid minu jaoks (kaasblogija Malcolmi lemmik) "Beginners", über-sentimentaalne 9-11-pisarakiskuja "Extremely Loud & Incredibly Close" (loe Eveli postitust) ning spordidraama "Moneyball" (mida blogides kiidavad näiteks Mukk ja Darius).

"Moneyballi" puhul ei saa ma hästi aru, miks kõrvalosa eest on nomineeritud igisärava Philip Seymour Hoffmani asemel hoopis Jonah Hill.

Päris vanade meesteni jõudes: "Beginnersis" teeb Christopher Plummer võimsa rolli ja Max von Sydow "Extremelys..." veelgi vägevama. Õieti ainus põhjus, miks minu pojengid ja käepigistuse pälvib mitte Sydow' tumm vanaisa, vaid NICK NOLTE eksalkohoolik ja rongaisa, on asjaolu, et "WARRIOR" on tervikuna tublisti tugevam film.



Parim näitlejanna: nagu kõrvalosade puhul juba mainitud - nii "My Week With Marilyn" kui "The Help" on liiga kasinad linateosed, et neile loorbereid jagada, ning ei Michelle Williamsi ega Viola Davise rollid pole kuigi silmapaistvad.

Enam-vähem sama võib öelda "Lohetätoveeringuga tüdruku" ja Rooney Mara kohta. Neid kiitmast segab veel võrdlusmoment samanimelise rootsi filmi ja tolles mänginud Noomi Rapace'iga.

Niisiis jäävad sõelale Glenn Close "Albert Nobbsis" ja Meryl Streep "Iron Ladys". Filmina on ajalooline soorolli-draama "Nobbs" kõvasti veenvam ja nauditavam ning Close mängib suurepäraselt, kuid ikkagi olen veidi tõrksa käega sunnitud veel enam tunnustama MERYL STREEPi kehastumist nii küpses keskeas kui raugastunud Thatcheriks muidu üsna püdelalt tasapaksus melodraamas "RAUDNE LEEDI".



Parim näitleja: Brad Pitt on eluaeg olnud vahva sell ja hea näitleja, kuid "Moneyballis" (erinevalt "Elupuust") pole tal suurt miskit mängida. Päris raske oleks pidada seda Bradolfi tipprolliks (erinevalt "Elupuu" isast).

Jean Dujardin särab "Artistis" nii et vähe pole, kuid mustvalge tummfilmi pastiši-spetsiifikast tulenevalt on see siiski eeskätt pabernuku või noh, ütleme, mannekeeni roll.

George Clooney osatäitmist "Järeltulijais" on nimetatud tema karjääri parimaks ja tõsiseltvõetvaimaks. Ma ei tea, mulle paistab ta ikka seesama koomilisuseni kena hurmur, kes ta alati on olnud. Kerge eneseiroonia kuulub juba ammu tema ampluaasse, kuid rikas sisemaailm, siirad kannatused ja sügavad tunded ikka veel mitte.

Gary Oldman teeb "Tinker Tailor Soldier Spys" ootuspäraselt hiilgavat tööd. Stiilset ja ökonoomset. Tema paksude prillidega spiooni-onklil on kogu filmi jooksul üks ja sama kergelt sardooniline ilme näol ja sellest piisab.

Kogu näitlejakategooria suurim üllatus on aga valdavalt hispaaniakeelne "A BETTER LIFE" ja selles õnnetut immigranti mängiv DEMIÁN BICHIR - sisukas ja mõjuv väike lugu ekraanil vähe nähtud ja sestap värskelt mõjuvaist latiino-Ühendriikidest, ja üdini sümpaatne tegelane.



Ja siinkohal on paras aeg teha viimane kohvipaus, enne kui asume kogu auhinnasesooni põhiatraktsioonide - parima režissööri ja parima filmi Oscarite juurde. Jatkuu...

2 kommentaari :

GuidoMukk ütles ...

Moneyballi puhul nõus igal juhul väärib sealt parema kõrval võitu taas karakteri kunn Seymour Hoffman..mees sai jälle hästi pihta ja oli muhe priske peatreener. Hill tegi seda mis alati. Joppas vaid filmiga et meid samal ajal naerma ei pidanud ajama.
Bitt küll oskarit vast ei vääri..kuid oli minu jaoks väga ja sära täis seal küllaldaselt.
Warrior..ma vist ei vaata enam kunagi ühte järjekordset poski filmi..:)
"Tinker Tailor Soldier Spys" tahaks hirmsasti ära näha..kuid lubasin endale et loen ennem Le Carre raamatu läbi.
Endiselt sellega nõus et akadeemia kohustus palli ühte väravasse taguda solgib kõik taas ära ja "Artist" rabab liiga palju.

GuidoMukk ütles ...

Unustasin Clooney..Nõus tema oli The Descendants nii õnn kui õnnetus. Rez. oleks suutnud seda saavutada ka teise näoga. Clooney tegi kõik nagu Clooney teeb..see oli ette teada ja sellisena selle ka saime.