16. veebr 2012

2012 veebruari esimene pool kinodes

Issanda aasta 2012 küünlakuu esimeste nädalate kinokavu valitsesid mõned käimasoleva auhinnahooaja favoriidid ja hunnik magusat romantikat.



JÄRELTULIJAD (The Descendants, USA 2011). Mitte just lavastaja Alexander Payne'i ("About Schmidt", "Sideways") tugevaim töö, aga siiski päris tore film, gloobustest ja oskaritest olenemata. Kirjutasin "Järeltulijaist" pikemalt siin. 7/8

TURVAMAJA (Safe House, USA 2012). Ülitugev, võimsalt orkestreeritud märulipõnevik: vägev pilt ja montaaž, pinget jagub lõpuni, head näitlejad ka kõrvalosades: Brendan Gleeson, Vera Farmiga. Rootslasest lavastajale Daniel Espinosale ("Snabba Cash") tahaks pindi välja teha juba selle eest, et ta suudab Pariisi näidates Eiffeli torni vältida. 7/8



TÜRANNOSAURUS (Tyrannosaur, Inglismaa 2011). Näitleja Paddy Considine'i ("In America", "Submariin") lavastajadebüüt, psühholoogiliselt veenev, tugevate näitlejatöödega draama agressiivsusest ja sellega kohanemisest. 6/8. Mu a&a nupp.

REIS 2: SALADUSLIK SAAR (Journey 2: the Mysterious Island). Jules Vernes'ist tõukuv kolmdee-seiklusfantaasia nooremale koolieale. Kas just hea film, aga näeb väga värviline ja efektne välja ja pole nii pime kui 3D enamasti. Väikestele poistele peaks peale minema küll. Michael Caine mängib siin ka. 5/8



LÕVIKUNINGAS 3D (Lion King 3D, USA 1994/2011). Enamus varsaeast väljas publikut on "Lõvikuningat" küllap kunagi näinud ja teavad, millega tegu on. Paljukest see kolmdee siin muudab, kuigi multikais töötab too tehnoloogia kahtlemata kõige paremini. Hinnet on keeruline panna. Pöffil välja reklaamitud "aasta suurimaks ja sügavaimaks kinoelamuseks" seda ilmselt pidada ei saa. Tähendab, film pole ju iseenesest paha ja küllap õpetab mudilastele põhiväärtusi, aga minu kui täiskasvanu jaoks jääb see praeguses ajahetkes uuemate animatsioonidega võrreldes liig didaktiliseks ja huumorivabaks. Kasvõi üldiselt läbikukkumiseks peetud "Mars Needs Moms" oli märksa nauditavam vaatamine. Ja eesti dublaaži keel tundus sihtgruppi arvestades keerulisevõitu. 4/8

RAT KING (Soome-Eesti 2012). Juba jaanuaris jooksma hakanud põnevik. Margit Adorf nimetas seda Kinolehes viimase aja parimaks veretarretajaks. Mu meelest suht keskmine, mitte millegagi silma puutuv soome film. Sihuke sirgjooneliselt hoiatav lähenemine virtuaalreaalsuse ja mängusõltuvuse teemale tundub tänaseks veidi väsinud. Eestlasi ekraanil peaaegu ei näe, nende viiendik on rohkem kaadritagune. Ses mõttes tundus isegi "Polli päevikud" rohkem eesti filmina. Ja teab mis soomelikkust "Rotikuningas" ka pole. Mõnusalt 22 Pistepirkko loolt (mida filmis paraku ei kuule) pealkirja laenanud "Rat King" pole paha, aga silma ei puutu ja meelde ei jää. 4/8



MINU NÄDAL MARILYNIGA (My Week With Marilyn, Inglismaa 2011). Marilyniga või Marilynita, selles on küsimus. Ei usu hetkekski, et see on tõestisündinud lugu. Pikemalt siin. 3/8
VANNE (The Vow, USA 2012). Äärmiselt keskpärane plastikust kiirromantika, veniv sentimentaalne draama, mille kumbki peategelane ei sära ning nende vahelgi pole vähimatki sädet märgata. Lugu on tervikuna nii lahja, et kahjuks pole isegi Jessica Langel ja Sam Neillil kõrvalosades midagi pakkuda. Mäluteema ühendamine romantikaga toob ("Vande" kahjuks) meelde "Eternal Sunshine of the Spotless Mindi", mida tasub iga kell enne ükskõik mitmendat korda üle vaadata kui "Vannet" esimest korda. 3/8



VEEALUNE ARMASTUS (Onna no kappa / Underwater Love, Jaapan-Saksamaa 2011). Veel üks valentinifilm: roosa lo-fi fantaasia, mis kombineerib kerget erootikat, jaapanlikku jämekoomikat, mütoloogiat ja karaokelikke muusikanumbreid. Mu meelest üsna tüütu jant, mida Pöffil ei jaksanud lõpunigi vaadata. 3/8

VIDEOPÄEVIKUD (Chronicle, USA 2012). Treiler paistab nagu "Heroes" ja eks ta teemalt sinnakanti olegi: juhuslikel tüüpidel ilmnevad ülivõimed, antud juhul telekinees. Treileriga aga soovitangi piirduda, sest film ise võrdlust seraaliga välja ei vea. Vähegi isikupäraseid tegelasi pole, lugu on sada prossa ootuspärane, ja see videokaameraga vehkimine viletsa pildikvaliteedi õigustusena on nii üle ekspluateeritud võte, et hakkab vaikselt tüütuks muutuma. (Rotten Tomatoes 84% fresh, Roger Ebert 7/8... mistika.) 3/8



Sõpruses taaslinastunud KURB VALENTINIPÄEV (Blue Valentine, USA 2010) oli kaugelt parim romantiline draama ja deitmuuvi, mida niinimetatud sõbrapäeva puhul meie kinodes näidati. Kurb ja kaunis armastuslugu, sisult ja meeleolult umbes nagu François Ozoni "5x2", kuid romantilisem ja kaunim. Peaosades miljonite eestlaste lemmik Ryan Gosling ("Drive") ja Michelle Williams, kes teeb palju asjalikuma rolli kui ülalmainitud Marilyni-seebis. 7/8

Kinovälise filmisündmusena märgiks ära ETVs näidatud Moonika Siimetsa SALME SALADUSE, mis on vist parim "Eesti lugu", mida olen siiani nägema sattunud, ja parim sugugi mitte ainult tänu perekond Sõnajalgadele. Loe ka Andres Maimiku lugu Ekspressist ja vaata filmi ennast ETV arhiivist. 7/8

Kommentaare ei ole :