12. veebr 2012

W.E. / ME. Usume armastusse

"W.E." / "W./E.", USA 2011. Rež. Madonna. 119 min.


Sajakonna aasta eest sõnastasid uut ajastut kuulutavad mõtlejad külgetõmbe seaduse (law of attraction), mille järgi füüsilises reaalsuses ette tulevad sündmused ja asjad sõltuvad meie mõtteist. Külgetõmme seisneb selles, et positiivne mõte toob kaasa häid tagajärgi, negatiivne halbu. Probleemile mõtlemine süvendab probleemi; lahendusele, ihatud eesmärgile mõtlemine lahendab selle. Tänapäeval turustatakse seda ideed "Saladuse" nime all ("The Secret"), aga tuntud on see ammust ajast. Jeesus ütles: "kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis tal on" ning: "paluge, ja teile antakse, koputage, ja teile avatakse."



Nii lihtne ja üksühene asi muidugi pole, et aina tahan ja saan mida tahan. "Said, mis tahtsid," kõlab heal juhul kaastundlikult, kuid enamasti ikka parastavalt. Muinasjutud ja müüdid on tulvil lugusid sellest, kuidas inimene soovides ei saa täpselt aru, mida ta õieti tahab ning taipab alles pärast soovi täitumist, mis kõik sellega kaasneda võib. Früügia kuningas Midas palus jumalailt, et kõik, mida ta puutub, muutuks kullaks. Jumalad täitsid soovi ja Midas suri nälga, suu kulda täis.

Pealegi pole inimene pole iial rahul, tema soovid ei lõpe. Nagu laulab Courtney Love: "When I get what I want I never want it again". Kui üks soov täitub, on uus kohe varnast võtta. Kui tiivad olid Ikarose labürindist päästnud, ihkas ta päikseni lennata. Muu, ütleb inimene ikka, just nagu ütles kilplaste lehm, kui ta kõrgele kõige haljama rohu manu vinnati.



Tuleme siit nüüd Madonna Louise Veronica Ciccone ja tema filmi juurde. Tavalises, mitte eriti jõukas immigrandiperes sündinud proua Cicconele on antud peaaegu midaslik and feimi ja sulli ligi tõmmata. See anne on teeninud talle kõigi aegade müüduima naismuusiku auväärse positsiooni ja oma pool miljardit taala. Mõne ketlini või leedigaaga jaoks oleks see nirvaana, aga Madontsile - ei. Tema teatab, et tahab olla nagu Gandhi, Martin Luther King, John Lennon ja Jeesus Kristus, ning seejuures ellu jääda.



Lisaks on proua Cicconel ammust ajast tagasihoidlik soov lüüa läbi ka filmiilmas. Näitlejana see korda ei läinud - ehk õnnestub filmiloojana? Pealt viiekümnene leedi ju enam kaua kontserdilaval ei kepsuta, aga filme võib veel saja-aastaseltki vändata, nagu Leni Riefenstahl tegi. Mis see mängufilm siis ära ei ole, muusikavideotes esinetud ja filmitegemist kõrvalt nähtud ju küll.

Paraku ei piisa mängufilmi tegemiseks miljoneist, hinnalistest hilpudest siredate inimeste seljas, ega edevast kaameratööst - vaja on ka ideed, stsenaariumi, lugu ja oskust see filmi vahenditega edasi anda. Vaja on lavastada, näitlejaid juhtida ning filmitud materjalist kindla pikkusega tervik komponeerida. Ja hoolimata sellest, et isetegemise rõõm on alati suur, on vahel mõttekas teatud oskustööd, nagu näiteks hambaravi, jätta õppinud meistrite hooleks.

Meistrimeestega on aga see häda, et nad küsivad raha. Vanaproua Ciccone tahab küll olla nagu Kristus, kuid ei leia sugugi, et anda oleks õndsam kui võtta. Ta mõtleb pigem nagu liiakasuvõtja Ebenezer Scrooge Charles Dickensi "Jõululaulus": Kuuepennine on ka raha!



Koduse hambaraviga tänapäeva meelelahutusäris kaugele ei purjeta, nii et selle pealt säästa ei saa. Ent stsenaristile ja režissöörile pole küll mõtet sentigi raisata. Need tööd saab hakkaja proua, käed-jalad küljes, hambad suus, multitalent pealegi, iga naks ise FIEna ära teha. Tehtud!

Päris kõike ei anta aga kellelegi. Midas suri nälga. Päike põletas Ikarose tiivad, Ikaros kukkus merre ja uppus. Madonna teine filmilavastus "W.E." pakub vaatajale kahetunnist lõbusõitu naeruväärsuse ja verdtarretava piinlikkuse ameerika mägedel. Mõned hetked on nii totrad, et ajavad tõepoolest naerma, näiteks proua Ciccone nägemus lihtsatest inimestest: et kõrgklassi übermenschidele, prints Edwardile ja Wallis Simpsonile kontrasti pakkuda, on pööbli näod kohmakalt tahmaga määritud nagu Monty Pythoni keskaegses külas.



Või siis stseen aastast 1936, kus proua Simpson tantsib printsi palvel Sex Pistolsi saatel. Või Eddie ja Wally armuafääriga paralleelselt kulgevas ja seda tänapäevas peegeldavas tegevusliinis esinev romantiline slaavi turvatöötaja, kes suudab samaaegselt daamile klaverit mängida ja temaga valssi keerutada.

Kõlab nagu vahva vaatamine kategooriast "nii halb, et juba hea"? No ei ole. Kahetunnine seosetute ilukaadrite jada võiks ehk talutav olla, kui siin ei püütaks esitada ka sõnumit ja lugu. Sõnum iseenesest polegi probleem - lühidalt öeldes pole iva mitte armastuses (nagu väidavad filmi slogan ja selle järgi tõlgitud eestikeelne pealkiri), vaid naisõigusluses - selles, et kuigi Edward loobus Wallise pärast troonist, pidi vaene Wallis tema pärast loobuma veel enamast. Kuigi pole päris selge, millest. Eelmisest mehest, kes teda peksis? Ambitsioonidest? Millistest siis?



Probleem on peamiselt selles, kuidas sõnumit ja lugu esitatakse. Kuigi lavastaja on ameti poolest muusik ja tantsija ning tegevust saadab peaaegu pidev viiuldamine, on filmi rütm ja tempo täiesti juhuslikud. Kaks tundi ilulemist kahel rindel on kokku monteeritud hüplikult nagu nõrk muusikavideo või reklaamklipp, ilma et kaadrite kestusel oleks seost sellega, mida neis näidatakse.

Teine, suurem häda on stsenaarium ja lavastus, mis pole mitte lihtsalt võltsid ja saamatud, vaid kliiniliselt juhmid. Madonna visiooni üle inimsuhetest ei julge naerdagi; kogu see suurilmlik klantspillerkaar, mida filmis püütakse näidata romantilise ja ihaldusväärsena, äratab pigem õudust.

Ei soovitaks seda filmikogemust kellelegi - või kui, siis vaid neile, kes kurdavad, et mullu oli kehv filmiaasta või et eesti filmid pole piisavalt head. Möödunud aasta jubedaim romkomm "Vana-aastaõhtu" on "W.E." kõrval üsna lõbus romanss ning üldiselt eesti kõigi aegade halvimaks mängufilmiks peetud "Täna öösel me ei maga" hiilgavalt kirjutatud ja lavastatud intelligentne meelelahutus.



Lugu ilmus lähemalt ka Ekspressis (16.02.2012).


"Me. Usume armastusse" kinos: Artis, Plaza. Hinnanguid: IMDB (4.4/10), Rotten Tomatoes (13% fresh), Peter Bradshaw (1/5).

Kommentaare ei ole :