11. märts 2012

Koletis Pariisis / A Monster in Paris

"Un monstre à Paris" / "A Monster in Paris", Prantsusmaa 2011. Rež. Bibo Bergeron. 82 min.


Pariisi-põuda pole meie kinodes olnud ja pole ka ette näha. Mängufilmidest saime mullu septembris näha Woody Alleni "Südaööd Pariisis", tänavu oktoobris linastub Ilmar Raagi "Eestlanna Pariisis". Lühifilmid on meie silma rõõmustanud pealkirja all "Paris, je t'aime", ja kurvastanud pealkirja all "Maagiline Pariis". Šarmantne kohanimi aitab müüa isegi dokke, multikaist rääkimata.



Hetkel on kodukandi kinoteatreis korraga lausa kaks Eiffeli-linnast rääkivat animatsiooni. Prantsuse animatsiooni, à propos. "Kass Pariisis" ja "Koletis Pariisis". Isegi vankumatu frankofiilia kants Artis pole söandanud mõlemat korraga kavva võtta.

Õige kah, sest kuigi "Kass" on joonisfilm ja "Koletis" kolmdee-arvutianimatsioon, on nad küllalt sarnased kasvõi ses mõttes, et prantsuse kinole omaselt pole sidusale ja selgelt arenevale loole liialt rõhku pandud. "Koletise" esimene pool on nii ebamäärane sebimine, et korduvalt tahaks hüüda nagu Aaviksoole: "Vähem möla, pikem samm!" Pikapeale läheb asi siiski käima.



Uuemate ameerika peavoolu-multikate lõviosaga võrreldes on nii "Kass" kui "Koletis" märksa rohkem väikelastele suunatud. Mudilasi kinno vedavaid lapsevanemaid trööstivat Shrek-huumorit siit otsida ei maksa. Muus osas on "Koletis Pariisis" suht harju keskmine lauludega pikitud arvutianimatsioon, mida, ütleme, "Riost" või "Autodest" eristab eelkõige väiksem eelarve ning seeläbi aeglasem tempo ja plastmassisem karakteridisain.

Monsteri-teema viitaks justkui Henri Selicki vahvatele horrori-hõnguga multikatele "Nightmare Before Christmas" ja "Coraline", kuid nendega võrreldes napib "Koletises" nii isikupära, kõhedust kui tihedust. Ka "Kass Pariisis" on joonisfilmina tunduvalt omanäolisem.



Harjumuspärasest anglofoonsest arvutianimast eristab "Koletist Pariisis" mõnevõrra keskkond, ja muidugi keel. Nii tekst kui laulud on prantsuse keeles, üht peaosa laulab Vanessa Paradis. Eesti vaataja jaoks langeb see olulisim eripära aga ilmselt ära, sest filmi näidatakse siin ainult dubleerituna, nagu animatsioonide puhul viimasel ajal kombeks.

Ma leian, et see on viga. Loomulik, et lugemisoskuseta väikelastele filme dubleeritakse, kuid kinopublik ei koosne ju ainult neist. Tean päris mitmeid inimesi, kes vaatavad animatsioone meeleldi, kuid dubleeritud filme ei vaata põhimõtteliselt. Paari dubleerimata, inglise subtiitritega seansiga saaks need inimesed kinno. Rääkimata neist sadadest, kes külastasid lastega "Hugo" tõlkimata seansse.



Tulles lõpetuseks ringiga tagasi algusse - vastavalt Newtoni kolmandale seadusele äratab kogu see Eiffeli-uputus nostalgia filmide järele, kus Pariis maatasa tehakse. Peaks vist "Armageddoni" ja "Team America" üle vaatama.


PS. Nägin filmi kahemõõtmelisena ja originaalkeeles, nii et loeksin huviga kommentaare kolmdee, tõlke ja dublaaži kohta.


"Koletis Pariisis" kinodes: Solaris, Plaza, Cinamon. Hinnanguid: IMDB (6.5/10), Rotten Tomatoes (81% fresh), Peter Bradshaw, Guardian (3/5), criticbird (7/10).YNLYOAKN

Kommentaare ei ole :