16. apr 2012

2012 aprilli algus kinodes

Häid eesti dokke sigineb tänavu kevadel sama ohtralt kui sügiseti seeni. Aprilli algul linastus lausa kolm kobedat tükki.



VARESESAARE VENELASED (Eesti 2012). Sulev Keedus portreteerib Narva lumpenit. Raputavalt võimas sotsiaalne realism, nappide vahenditega meisterlikult teostatud. Mitte niivõrd informeeriv telesaade ega õppefilm "elust enesest", kuivõrd üldinimlikult oluliste küsimuste küsimine. Kostab ulgumist ja hammaste kiristamist, kuid omal moel jäävad ka usk, lootus ja armastus. Suurepärane kaameratöö ja režii. Kahtlemata üks viimaste aastate paremaid eesti dokke. 8/8

TŠERNOBÕLI SAMURAID (Eesti-Soome-Kreeka 2012). Ivar Heinmaa hästi tehtud, intrigeeriv dokk põneval ja meie energiavaidluste ajastul aktuaalsel teemal. Ilus dramaatiline konflikt on ka välja mängitud. 7/8

TÖÖPEALKIRI: IMELAPS (Eesti 2012). Marianna Kaadi tore muusikaline dokk tasapisi täisikka jõudvast vunderkindist ja tema vanemaist, inglise ärimehest ja vene matroonist. Kõik kolm on omal moel eredad karakterid. Lõbus film. 6/8



Ka muljetavaldavaim mängufilm oli ugri päritolu.

TORINO HOBUNE (A torinói ló, Ungari 2011). Béla Tarri minimalistlik reekviem kaduvikule. Pingutav vaatamine, aga kahtlemata üks möödunud aasta meeldejäävamaid mängufilme. Aasta 2012 on alles alguses, aga võib kindel olla, et see jääb üheks väärikamaks kandidaadiks tänavuse aasta levifilmi tiitlile meie kinodes. Kribasin sest pikemalt siin. 6/8



Peavoolukino suursündmus oli kolmdee-uuslinastus.

TITANIC 3D (USA 1997/2012). Kõigi aegade müüduima armastusfilmi taastulek. Kolmdee, nagu ikka, midagi juurde ei anna, võtab valgust vähemaks ja tüütu on kolm tundi nende prillidega istuda. Lugu ise, eesotsas noore DiCaprio ja noore Winsletiga, on suurel linal endiselt muljetavaldav. Avastasin enda jaoks uusi aspekte. Näiteks kui üdini ameerikalik see kõik ikka on: paha pärija, hea uusrikas, self-made-man, tuhkatriinust filmistaariks, seks auto tagaistmel ja vabadussammas. 7/8



Ülejäänud kino reastus mu jaoks nõnda.

HASTA LA VISTA (Come as You Are, Belgia 2011). Tore väike draamakomöödia kolmest noorest invaliidist, kes lähevad Hispaaniasse süütust kaotama. Mitte nihilistlik ega küüniline invahuumor nagu norrakate "Negatiivse mõtlemise kunst" (2006), vaid südamlik ja humanistlik. 6/8

KARUZMARI (Кружовник, Venemaa 2007). Arvo Iho lavastatud muhe ja lüüriline lugu Miška-mängude ajast. Sümpaatne, keskkonnast näitlejateni üdini venelik asi, mis paistab brežnevlikku stagna-õhkkonda paremini edasi andvat kui venelaste äsjane menuk "Võssotski". 6/8



METSAMAJAKE (Cabin in the Woods, 2012). Žanri konventsioonidega mängiv õudukas algab rutiinselt, aga areneb leidlikult ja kokkuvõttes mõjub päris värskelt. Ei tea, kas just 92% värskelt, nagu mädatomatid pakuvad - sissejuhatav pool filmist polnud kuigi huvitav. Aga siiski. Siin ei kuritarvitata "Evil Deadi" ja Lovecrafti mõõtu klassikat, vaid taaskasutatakse neid loovalt. Tasub vaadata küll. Nupukamaid ameerika õudukaid, mida viimastel aastatel näinud olen. 6/8

HAARANG (Serbuan Maut / The Raid: Redemption, Indoneesia 2011). Tore, et aasia filme kinos näidatakse, aga see militaarmärul on nagu wuxia-versioon Fast Show sketšist "The Long Big Punch-Up". Tihe andmine, korralik koreograafia ja kaameratöö, aga lugu ja tegelasi nagu polekski. Abstraktne madin jättis külmaks ning pilt oli tuhm ja värvitu. 5/8



KUUM PIRUKAS: KLASSIKOKKUTULEK (American Reunion, USA 2012). Kaheksas jätkuosa kiimaliste läbukomöödiate sarjale, mis algas õunakoogi keppimisega. Kirjutasin pikemalt siin. 5/8

POLISS (Prantsusmaa 2011). Mullu Cannes'is pronksi ehk žürii preemia pälvinud lugu politsei pedofiiliaüksuse raskest elust. Sisuliselt kahetunnine seebiseriaal, kergete šokitaotlustega. Korralik seep, vaadata kannatab, aga eelistaksin siiski politseisarja "The Wire". 5/8



R U THERE (Taivan-Prantsusmaa-Holland 2010). Napp draama arvutimänguri Aasia-reisist, kus suurt midagi ei juhtu. Meenutab mõneti Sofia Coppola "Lost in Translationit" ja talvel meilgi linastunud rootsi filmi "Miss Kicki", mille tegevus toimus kah Taivanis. Omajagu virtuaalreaalsust, mille nautimisel võib kasuks tulla mõningane mängukogemus. Kena kaameratöö. 5/8

PIRAADID! (Pirates! In an Adventure with Scientists, Inglismaa-USA 2012). Eelistan üldiselt nukufilme arvutianimale, aga see siin oli küll paras pettumus. Juba mõnda aega paistab, et Aardman Animationi ("Wallace & Gromit", "Chicken Run") parimad päevad on möödas. "Piraadid!" on nõrgim Aardmani toode, mida üldse näinud olen. Pole siin õiget lugu, tegelasi, omapära ega vaimukuste tulevärki. Pole õieti midagi peale tuttava joonega figuuride, kes kohmaka kolmdee hämaruses sihitult ringi sekeldavad. 4/8



ME PEAME KEVINIST RÄÄKIMA (We Need to Talk About Kevin, Inglismaa 2011). Palju räägitud ja auhinnatud draama, paljude arvates sügav ja šokeeriv kunstfilm, mu meelest masendavalt võlts ja tüütu emoporno. 3/8

ÕRNAD TUNDED (La Délicatesse / Delicacy, Prantsusmaa 2011). Ahastamapanevalt edukas katse teha romkomm ilma romantika ja huumorita. Pea kaks tundi uskumatult magedat sisutust. Audrey Tautou hakkab vaikselt vanaks jääma. Frankofiilidel, kes leiavad, et see on très šarmantne ja prantsuspärane kultuur, soovitaks rohkem aega veeta Gaspar Noé ja Michel Houllebecqi loomingu seltsis. 2/8



Last, not least: esimesel aprillil jagati Hollywoodis välja aasta halvima filmi Kuldvaarikad. Kõik kümme kategooriat pani kinni Adam Sandler meie kinodeski talvel jooksnud filmiga JACK & JILL. Vahetult enne teseremooniat analüüsis asja süvitsi onu Kalver.

2 kommentaari :

Anonüümne ütles ...

Ai, see "Metsamajakese" zoofiilne pilt tuli ikka ära:)

P.

joonas ütles ...

Parim, mis hetkel võtta oli.