7. mai 2012

Tasujad / The Avengers

"Marvel's the Avengers", USA 2012. Rež. Joss Whedon. 143 min.

Koomiksivabrik Marvel toodab superkangelasi nii ükshaaval kui hulgi. Kõvemad mälumängurid suudavad veel meenutada sama tehase hitte "Fantastic Four" ja "X-mehed". Liibukais banded on müügiartiklitena enamasti edukamaks osutunud kui suurem jagu sama kompanii sooloartiste.

Marveli poolt oli loogiline järeldus panna oma tagasihoidlikumad teenistujad Hulk, Thor ja Kapten Ameerika punti müügijuht Raudmehega, et moodustada superbänd. Nagu Peter Bradhaw ja Xan Brooks Guardianis ütlevad: "Travelling Wilburys". Siinses mõistes "Kollane Allveelaev".



Et müük veelgi sujuvamalt edeneks, lisati sellele kombole näpuotsaga kurvilisi kaunitare ja viksiti viimastest Transformeritest maha kosmoseportaali kaudu suurlinna roniv galaktiline kurjus, mis pilvelõhkujate keskel kaost külvab.

Tuleb möönda, et õnnestunud valem ja õnnestunud teostus. Enneolematu müügiedu niikuinii, aga mis meil tost. Loeb pigem see, et filmina on "Avengers" toimivam ja vaadatavam nii oma juba mainitud komponentidest kui noist teistest grupiviisilistest koomiksitest.

"Hulk" ja "Captain America" olid ju sellised käib-kah märulid, Kenneth Branaghi lavastatud "Thor" ehk veidi lõbusam. Nii "Neliku" kui "X-meeste" kangelaste enamusel nappis nägu ja tegu. Esimene "Iron Man" oli vast kõigist nimetatuist üle, aga teine osa vajus päästmatult komejandi rappa. Et "Tasujais" on tegelasi rohkem, ei jõua Robert Downey ansiplik killurebimine tüütuks muutuda, vaid mõjub just parajalt doseerituna.



Üldse tuleb Joss Whedoni (vt ka "Cabin in the Woods") lavastuse kindlakäelisusele au anda. Komponendid ja tegelased on kenasti tasakaalus, film ei veni, puudub "Transformerite" ultratotrus ja "Battleshipi" impersonaalsus (kusjuures plahvatusi ja kähmlust on vähemalt samaväärselt). Kui siin üldse midagi nuriseda, siis arhipahana jääb Loki kuidagi nõrgaks. Juba Branaghi filmis ei tundunud ta isegi Thorile üksi vääriline oponent olevat. Kogu sellele tasujate gängile siin ammugi mitte. No ja traditsiooniline pseudovene keel on filmis loomulikult ka. Фак оф, Голивуд!

Aga noh, pustiki. Juba lendava laeva eest võib üht-teist andeks anda - isegi Jeremy Renneri ("Hurt Locker") üpris ebasümpaatse morda. Ja 3D pole siin nii pime kui tavaliselt. Tehnoloogia ikka areneb.



Malcolmil on õigus, et "Tasujad" ei paku midagi uut, aga samas - ega üht koomiksipõhist märulimeelelahutust vist enam palju paremini välja pidada ei anna. Ses mõttes laitmatu töö.

Eks näis, kas tänavune suvi suudab Marveli enda suurima staari Ämblikmehe ja konkureeriva putka DC Comics kassamagneti Batmani taastulekute näol midagi võrdväärset pakkuda.




Hinnanguid: IMDB (8.8/10), Rotten Tomatoes (93%), Peter Bradshaw (4/5), Roger Ebert (6/8), Tarvi (5/5), Jolt (8/10), Malcolm (7/10), Dream Scene (suurepärane).

Kommentaare ei ole :