18. okt 2012

Londoni festivali logi 2012/2

Veel kümme filmi briti festarilt.



LIKE SOMEONE IN LOVE (Prantsusmaa-Jaapan 2012). Vaikne, salapärane, vihjeliselt avanev, kuid intellektuaalselt köitev jaapani prostituudi ja professori lugu iraani kino suurmeistrilt Abbas Kiarostamilt. Võluv nii visuaalselt kui dramaturgiliselt, teemaks meie elusid valitsevad ootused, teadmatus ja ootamatus. Pealkiri on laenatud jazz-standardilt ja filmi puhul tundubki võtmesõnaks olevat see "justkui". Ka džässilikku improvisatsioonilist vabadust on tunda. Veel paar sõna sellest filmist★★★☆



COMPLIANCE (USA 2012). Väike skandaalne tõsielupõhine indidraama. Burgerirestosse helistab keegi, kes esitleb end politseinikuna ja palub kliendi kaebuse peale noore naisteenindaja kinni pidada, läbi otsida, alasti võtta ja nõnda edasi. Restorani mänedžer, kohusetundlik vanaproua, kuuletub ja teeb kõik kenasti kaasa. Ameerikas on vist kõik võimalik, aga võimu toimimise mehhanismid on muidugi üldinimlikud ja film, olgu küll veidi utreeritud ja mitte ilma küünilise provokatsiooni maiguta, pakub hoiatavat mõtteainet igal pool. Inimene ei kõla sugugi alati uhkelt. Veel kaks sõna sellest filmist★★★



EVERYBODY HAS A PLAN (Todos tenemos un plan, Argentiina 2012). Krimipõnevik, mille hämarat venivust ja pealetükkivat muusikalist kujundust ei suuda päästa ka peaosatäitja Viggo Mortensen. Ei jaksanud lõpuni vaadata.



MIDNIGHT'S CHILDREN (Kanada-Inglismaa 2012). Bollivuudlike laulunumbritega pikitud veidi naivistlik ja lilleline ekraniseering Salman Rushdie samanimelisest eepilisest romaanist. Staažika india režissööri Deepa Mehta filmiversioon jättis erinevalt raamatust mitte kuigi särava, uimasevõitu mulje. Ega sellist maagilis-realistlikku suurteost pole ilmselt kergem mängufilmiks konvertida kui näiteks "Sadat aastat üksildust". ★★☆



YOU AIN'T SEEN NOTHIN' YET (Vous n'avez encore rien vu, Prantsusmaa 2012). Möödunud sajandi keskpaiga klassiku, praeguseks üheksakümne-aastase Alain Resnais' süvakultuurne fantaasia näitekirjanikust, kes kutsub postuumselt teispoolsuses kokku oma endised näitlejad. Kordustele üles ehitatud intellektuaalne mäng, mille teatraalsust üle poole tunni vaadata ei jaksanud (film kestab kaks).



EVERYDAY (Inglismaa 2012). Inglise indi-tuusa Michael Winterbottomi pilk vangis istuva mehe, tema naise ja nelja lapse argielule läbi aastate. Loo tähelepanuväärsema aspektina rõhutatakse üle viie aasta kestnud võtteperioodi, mis toob filmi loomuliku aja möödumise: vanemad vananevad, lapsed kasvavad. Pole paha, kuid Winterbottomi varasemaid saavutusi arvestades siiski üsna keskmine või alla selle. Dokumentaalimaigulisele realismile rõhuv madalakvaliteediline videopilt ja Michael Nymani viiuldamine. Veidi väheütlev. ★★☆



AFTER LUCIA (Después de Lucía, Mehhiko 2012). Traagiline koolikiusamise-lugu on tehniliselt väga muljetavaldavalt üles võetud ja monteeritud. Stseenid lõpevad ootamatuis kohtades, luues mulje reaalsusest välja rebitud tükkidest. Äratab rühmakäitumise pahupoolte suhtes õudu üsna samal moel kui ülalmainitud "Compliance", ent on emotsionaalselt ja kunstiliselt hoopis vahetumalt mõjuv, katarktilisem elamus, mis sunnib vaatajat ka endale ebamugavaid eetilisi küsimusi esitama. "Vaatenurga" peaauhind Cannes'ist. ★★★☆



A LIAR'S AUTOBIOGRAPHY (Inglismaa 2012). Kolmdee-anima-ekraniseering Monty Pythoni komöödiatrupi varalahkunud tähe Graham Chapmani autobiograafiast. Chapmani elu oli teadupärast väga kirev ka väljaspool lava, aga film pakkus isegi minusugusele Pythoni-fännile vaid mõõdukat huvi, jäädes pigem ebaoluliseks ääremärkuseks trupi säravale loomingule. Vormistuselt - erinevate animatsioonistiilide külluse poolest - on see film vast põnevam kui sisult. ★★☆



THE CENTRAL PARK FIVE (USA 2012). Pikk ja põhjalik dokk New Yorgi keskpargis 80ndail toime pandud kõmulises mõrvas süüdi mõistetud mustadest noorukeist, kelle süüdiolek muutub aastate jooksul üha küsitavamaks. Vähemalt sama õpetlik vaatamine õigussüsteemi ja surmanuhtluse teemadel kui "Paradise Lost 3: Purgatory" või Herzogi "Into the Abyss". Jõhkra roima puhul on ühiskondlik kättemaksuhimu, soov ja surve süüdlane leida nii suured, et õiguskaitseorganite tegevuses võib õiglus sootuks kaduma minna. ★★★



IN ANOTHER COUNTRY (Lõuna-Korea 2012). Hong Sang-Soo meeldivalt kerge, pretensioonitu ja elegantne draamakomöödia kultuuriliste koodide haakumatusest, kommunikatsiooniraskustest ja suhteprobleemidest läbi kolme prantslanna kokkupuudete Koreaga. Kõiki kolme naist kehastab võluvalt Hanekese filmidest tuntud Isabelle Huppert★★★

Kommentaare ei ole :