31. dets 2013

Issanda aasta 2013 parimad filmid, osa 1: dokid, õudukad, põnevikud, romantika

Taas on aastake igavikku pudenenud. Ei hakka seekord pikalt venitama, võtan oma kinoelamused juba aastavahetusel kokku. Muidugi, mõndagi on veel nägemata, aga millal poleks. Ehk edaspidi täiendan.

Tavaline diskleimer: pealkiri on eksitav nagu mu aastatabeleis ikka - "parimad" tähendab isiklikke lemmikuid piiratud ja mitmeti juhuslikust valikust aastal 2013 valminud filmitoodangu seast, mida olen nägema sattunud. Nagu ikka jätan filmid numbrilisse ritta seadmata ning jagan nad muudel alustel rühmadesse. Siit algatuseks dokid, õudukad, põnevikud ja romantika.



Dokumentaalfilmid (vähe, andestamatult vähe olen neid näinud sel aastal).

THE ARMSTRONG LIE (Armstrongi vale, USA). Haarav spordi- ja portreedokk põnevast isiksusest.

MISTAKEN FOR STRANGERS (USA). Lõbus rokkdoki dekonstruktsioon uussiira selfie/pereportree vahenditega.

Eesti dokkidest jättis sügavaima mulje ÕLIMÄE ÕIED.

Aasta enim räägitud, meeldejäävaim ja mõtlemapanevaim dokielamus oli THE ACT OF KILLING ("Tapatöö"), aga kuivõrd too esilinastus juba augustis 2012, siis paar kirjeldavat lauset eelmise aasta dokitipu postituses.



Õudusfilmid (neid nägin tänavu veel vähem kui dokke).

EVIL DEAD (USA). Jõhkra splätteri ja järjefilmina küllalt tubli saavutus, kuigi Sam Raimi klassikaga mõistagi ei konkureeri.

FRANKENSTEIN'S ARMY (Holland-USA). Vahva aurupunk-disainiga esimeses isikus üles võetud natsizombikas.

RIGOR MORTIS (Hong Kong). Aasia horroriga võrreldes on lõviosa Lääne hirmufilme nagu printsessi päevikud. You've been living like a little girl in the middle of your little world.



Põnevikud.

ALL IS LOST (Kõik on kadunud, USA). J.C. Chandori lavastatud Robert Redfordi monoetendus lekkival paadil väärib aasta põneviku tiitlit.

LOCKE (Inglismaa). Teine võimas minimalistlik mono-draamapõnevik, sedakorda autoroolis.

CAPTAIN PHILLIPS (Kapten Phillips, USA). Veenev tõsielupõhine piraadilugu Paul Greengrassilt.

GRAVITY (Gravitatsioon, USA). Alfonso Cuaróni grandioosne kolmdee-popkorn kaaluta olekus. Pinget jagub, silmakomm niikuinii.

OMAR (Palestiina). Šeikspiirist tõukuv hoogne tvist planeedi vast pingelisimas punktis.

Märul kui žanr on põneviku kaksikvend - ei hakka seekord eraldi jaotust tegema, mainin siinsamas ära kaks väga erinevat möllufilmi, mida ühendab visuaalile keskendumine: Guillermo del Toro anime ees kummardav "Pacific Rim" ning Wong Kar-Wai poeetiline "The Grandmaster".

Nõndaütleda päris-trillereist jäid meelde veel Danny Boyle'i "Trance" ja Niels Arden Oplevi "Dead Man Down".



Romantika.

ABOUT TIME (Ainult aja küsimus, Inglismaa). Meemaitseline ulme-romkomm briti esiromantikult Richard Curtiselt.

BEFORE MIDNIGHT (Enne südaööd, USA). Tõsisem suhtedraama. Richard Linklateri armastajad on jõudnud keskikka. Teravus on alles.

DABBA (The Lunchbox, India-Prantsusmaa-Saksamaa-USA). Elukogenud keskealiste ebatõenäoline juhukohtumine Mumbais. Delikaatne ja armas, minu jaoks aasta romkomm.

Patuga pooleks liigitaks romantika alla ka Joseph Gordon-Levitti "Don Joni", mis on küll rohkem komöödia kui romanss, ning Roger Michelli ja Hanif Kureishi "Le Week-Endi", mis on jälle rohkem vanakeste-draama.

Ja viimaks - kurioosumina simuleerib klassikalist armastuslugu ka "Comerade Kim Goes Flying", mille teeb huvitavaks küll mitte romantika, vaid päritoluriik.



Issanda aasta 2013 parimad filmid, osa 2: tõsised ja vähem tõsised draamad, kunstkino, aasta film.

17. dets 2013

Maali-neiuke: parimad filmid Eesti kinodes aastal 2013

EFÜ Maali-küsitlusele vastates sündinud personaalne aasta parimate levifilmide topp, täpsemalt öeldes: kakskümmend isiklikku lemmikut sajakonna filmi seast, mida meie kinodes tänavu linastunud veerandtuhandest näinud olen. Ootuspäraselt kuuluvad pea pooled neist parimate 2012 valminud filmide hulka.

Mõndagi meie kinolevile iseloomulikult kidurat pealkirjatõlget tõrgub käsi kirja panemast, aga tuvastatavuse huvides olen nad siin siiski kohendamata jätnud.



20. SUURMEISTER (Yi dai zong shi / The Grandmaster, Hongkong-Hiina 2013, levitaja Acme Film). Loo poolest lahja, visuaalilt vägev kungfu-eepos Wong Kar-Wailt.



19. GLORIA (Tšiili-Hispaania 2013, levitaja A-One Films). Intelligentne ja inimsõbralik draama südi vanaproua õnneotsingust.



18. NÄDALAVAHETUS PARIISIS (Le Week-End, Inglismaa 2013, levitaja Topfilm). Värskelt mõjuv romantilis-eleegiline vanainimeste suhtedraama.



17. DON JON (USA 2013, levitaja BestFilm). Terane ja reibas väike komöödia porrist, seksist ja suhetest.



16. KODUS (Dans la Maison, Prantsusmaa 2012, levitaja Acme Film). François Ozon leidis uue hingamise mitmekihilise, reaalsusega mängiva näidendi ekraanile toomise läbi.



15. TRANSS (Trance, Inglismaa 2013, levitaja Hea Film). Sisuga on Danny Boyle'il nagu ikka - nigu on -, aga meelelahutusena on see äärmiselt efektne kiirpõnevik.



14. ARMASTUS (Amour, Austria-Prantsusmaa-Saksamaa 2012, levitaja Must Käsi). Austria moodsa klassiku Michael Hanekese üllatuslikult mitte enam laushalastamatu draama-meditatsioon armastusest, vanadusest ja surmast.



13. VAIKSE OOKEANI VÕITLUS (Pacific Rim, USA 2013, levitaja Acme Film). Guillermo del Toro jaapanlikult süüdimatu hiidroboti- ja monstrumi-orgia, popkorni-poistekas par excellence.



12. TEISPOOL MÄGESID ("După dealuri" / "Beyond the Hills", Rumeenia 2012, levitaja Must Käsi). Cristian Mungiu ilus psühholoogiline draama oleviku ja mineviku, individualismi ja kollektivismi, ilmalikkuse ja religioossuse kokkupõrkest kolkakülas.



11. JUST NAGU ARMUNUD ("Like Someone in Love", Prantsusmaa-Jaapan 2012, levitaja Must Käsi). Iraani vanameistri Abbas Kiarostami jäljendamatult sarmikas, elegantselt vaatajat narriv eksituste draamakomöödia meie elusid valitsevast teadmatusest ja ootamatusest.



10. GRAVITATSIOON ("Gravity", USA 2013, levitaja Acme Film). Mehhiklase Alfonso Cuaróni orbitaalne ellujäämispõnevik aitab oma uhke visuaaliga veidi leevendada kolmdee-kino ränka karmat.



9. ENNE SÜDAÖÖD ("Before Midnight", USA 2013, levitaja Acme Film). Richard Linklateri Before-seeria kolmandas armastusdraamas on peaosaliste paar jõudnud keskikka, kus nende suhe ilmutab rohkem väsimuse märke kui filmiseeria.



8. AINULT AJA KÜSIMUS ("About Time", Inglismaa 2013, levitaja Forum Distribution). Võluv ulmeline stiiliharjutus romkommi-žanri suurmeistrilt Richard Curtiselt.



7. KURB JASMINE ("Blue Jasmine", USA 2013, levitaja Acme Film). Koomilised momendid leevendavad nukrat allakäigudraamat. Woody Alleni mahuka filmograafia paremikku kuuluv teos.



6. KAPTEN PHILLIPS ("Captain Phillips", USA 2013, levitaja Acme Film). Paul Greengrassi erakordselt tõhus, lausa dokumentaalsena mõjuv tõsielupõhine piraadipõnevik.



5. JAHT ("Jagten", Taani 2012, levitaja Estinfilm). Dogma-veterani Thomas Vinterbergi võidukas naasmine lubamatu lastearmastuse teema juurde. Pingeline ja haarav psühholoogiline draama.



4. PARADIIS: ARMASTUS ("Paradies: Liebe", Austria 2012, levitaja Must Käsi). Ulrich Seidli armutu draama vanaproua seksituurist oli minu jaoks eelmise aasta parim mängufilm.



3. SUGAR MAN ("Searching for Sugar Man", Rootsi-Inglismaa 2012, levitaja Must Käsi). Malik Bendjellouli lugu teadmata kadunud muusikust Sixto Rodriguezest kuulus valmimisaasta mõjuvaimate dokkide hulka.



2. KOHUTAV ILU ("La Grande Bellezza", Itaalia 2013, levitaja Must Käsi). Kohutav pealkirjatõlge, ilus film. Paolo Sorrentino narratiivita, dekadentlikult kergemeelne draama lööbki puhta iluga - majesteetliku visuaali ja heliribaga. Mängufilmi kui meediumi esteetiliste võimaluste maksimumi-lähedane ärakasutamine.



1. SAMSARA (USA 2011, levitaja Bestfilm). Ron Fricke kauatehtud, võrratult kaunike järg "Barakale" ei paku eelkäijaga võrreldes küll midagi sisuliselt uut, kuid puhta ilu poolest on Fricke dokk veelgi laiema haardega kui Sorrentino mängukas - Fricke ilu on üleilmne.



EFÜ parima levifilmi tiitli laureaat kuulutatakse ametlikult välja kolmapäeval, 8. jaanuaril 2014.

Veel Maalindust 2013: parimad eesti filmid, kesiseimad levifilmid.

Mart Rauna kinolevi-top-10.

16. dets 2013

Maali-neiuke: parimad eesti filmid 2013

Filmiajakirjanike Ühingu Maali-hääletusel pannakse paika aasta parima kodumaise linateose ja parima levifilmi aunimetuste laureaadid. Küsiti minugi käest. Siinkohal mu esiviisik eesti filmidest, niipaljukest kui ma neid näinud olen - peamiselt kinos linastunud asju, ja neidki mitte kõiki. Ametlikult kuulutatakse Neitsi Maali välja kolmapäeval, 8. jaanuaril 2014.



5. OKUPEERI OMA MÜÜR. Artur Talviku ja Peeter Vihma hoogne täispikk dokk rohujuure-demokraatia arengust ja probleemidest Eestis. Filmi saab tervikuna vaadata siin.



4. VELOSOOFID. Jaan Tootseni helge lühidokk geniaalsest liiklusvahendist. Filmi saab tervikuna vaadata siin.



3. KERTU. Loojutustamise efektiivsuse mõttes on Ilmar Raagi külalugu üks läbi aegade tugevamaid täispikki eesti mängufilme, mida mu silmad on näinud.



2. ÕLIMÄE ÕIED. Heilika Pikkovi süvenenud täispikk dokkportree põnevast isiksusest, kes kaugeneb ilmakärast.



1. VIIMANE ROMEO. Moonika Siimetsa särav muusikaline lühikomöödia Andrus Kivirähu jutu järgi. Filmi saab tervikuna vaadata siin.



Veel Maalindust 2013: viletsaimad levifilmid, parimad levifilmid.

15. dets 2013

Rush, Le Week-End, Velosoofid, Enderi mäng, Thor... ja teisi piikse



VÕIDU NIMEL (Rush, Saksamaa-Inglismaa 2013). Tõsielupõhine vormelidraama Niki Lauda ja James Hunti vägikaikaveost pole otseselt halb, aga valmistas siiski kerge pettumuse. Esiteks olid ootused haibiga liiga kõrgele aetud. Teiseks jääb Ron Howardi mängufilm köitvuselt alla kõigile vormelidokkidele, mida viimastel aastatel näinud olen: “Senna”, “Weekend of a Champion” ja “1”; viimane pole kusjuures teab mis meistriteos, aga esitab Lauda-Hunti konflikti muu vormeliloo keskel siiski huvitavamalt kui “Rush”.

Peaosatäitjad on siin head, aga üpris lamedaks tuunitud lugu kipub puhevil viiuldamise saatel trafaretsesse melodraamasse libisema (loe ka siit), ning võidusõidu loomulikku dünaamikat ja põnevust on segase ja hüpliku montaaži abil tõhusalt kohitsetud. Ega lapsepõlve-elamusi kihutamisfilmidest nagu “Hõbeunelmaga võidusõitja“ ja “Kiirus” saagi ilmselt ületada. Million, million, million alõh roz... (lugu "Kiiruse" saundträkilt). 5/8



NÄDALAVAHETUS PARIISIS (Le Week-End, Inglismaa 2013). Pariisi-pealkirjadest pole Eesti kinodes just puudust ja seeläbi võib see väike vaikne eleegia vananemisest ja armastusest teenimatult tähelepanuta jääda. Teenimatult sellepärast, et tegu pole mingi suvalise oh-là-là-ohkimise ega roosilõhnalise Lancôme’i dušigeeliga. Nii Hanif Kureishi (“Äärelinna Buddha”) stsena kui Roger Michelli (“Notting Hill”) lavastus mõjuvad värskelt ja vaimukalt; peaosatäitjad Jim Broadbent, Lindsay Duncan ja Jeff Goldblum teevad võluvad rollid. Siimu suust kuuldud võrdlus Linklateri Before-seeriaga on igati asjakohane. 7/8



VELOSOOFID (Eesti 2013). Jaan Tootseni uus Eesti lugude sarja lühidokk räägib meie velokultuurist, mida filmis esindavad Tour d'Öö, Fred Jüssi ja Valdur Mikita. Nagu “Uue Maailma” puhul, nii ka siin ei saa, taha ega suuda ma end südamelähedasest teemast distantseerida, ent usun siiski, et filmi tasub vaadata neilgi, kes ise pedaale ei sõtku. Kui autoidee on maarahvale püha muuhulgas ka püha viha mõttes, mis äsja oleks vaat et rahandusministri kukutanud, siis Tootseni ja tema portreteeritavate nägemus rattasõidust on läbinisti helge ja positiivne: jalgratturi teadvuses ühineb esiisade looduslähedus harmooniliselt Faun Racketi futuristliku elektroonikaga. Tore ja ilus vaatamine, täispikkuses saab seda näha siin. 7/8



KULLAKETRAJAD (Eesti 2013). Nõukogude Eesti reklaamikunst, mis kuulus pigem abstraktse kunsti kui müügikunsti valda, on tänu Boratile tänaseni üle ilma tuntud. Kiur Aarma ja Hardi Volmeri dokk räägib neid kummalisi klippe tootnud Eesti Reklaamfilmi loo ettevõtmise asutaja ja juhi Peedu Ojamaa isiku läbi, ja pakub ühtlasi värvikat sissevaadet absurdiühiskonda, mis nõuka-nostalgikuil teinekord tundub ununema kippuvat. Lõbus ja hariv film. 6/8



THOR: PIMEDUSE MAAILM (Thor: The Dark World, USA 2013). Lastefilm, loomulikult, aga siiski on see Marveli jaapanlikult suvaline mütoloogia-remiks mu jaoks üks seeditavamaid praeguses superkangelaste-uputuses. Suurejooneline universum, kus hargneva loo jaburus kõlab mantlisangarite teema absurdiga märksa paremini kokku kui Christopher Nolani põdemine. Igal juhul eelistan Thori viimastele nahkhiire-, teras-, ämblik- ja x-meestele. Siin on kosmos, lendavad laevad, üheksa maailma, Natalie Portman, Idris Elba ja Stellan Skarsgård. Pärast Jarmuschi vampiirikat vaatan ka Tom Hiddlestoni uue pilguga. Kokkuvõttes üsna samalaadne paismaisi-meelelahutus kui Kenneth Branaghi esimene Thori-film. Sisuldasa keskendub teine osa saladusele, mida siiani teadsid vähesed peale setude - eetri hirmsale jõule. 6/8



ENDERI MÄNG (Ender’s Game, USA 2013). “Harry Potter” kohtub “Starship Troopersiga”. Filmi aluseks on üldtunnustatud klassika ulmetoppide ülemisest otsast - Orson Scott Cardi romaan poisist, keda koolitatakse väepealikuks putuktulnukate vastu. Kohustuslik kirjandus nii noortele kui kui merejalaväele, aga filmi võib muidugi vaadata ka raamatut lugemata. Isegi ei mäleta romaani enam üksipulgi, ja võib-olla just tänu sellele tundus ekraniseering küllalt adekvaatne. Ainult pidev viiuldamine häiris. Uhkelt lehvivaid militarismi ja tugevam-jääb-ellu-individualismi plagusid võib ju ka kriitiliselt tõlgendada, just tänapäeva droonisõdade valguses, mis annab kolmekümne aasta tagusele ulmeloole realistliku mõõtme. 6/8



VIIMANE ROMEO (Eesti 2013). Näe, kui elu on kole, on veidike rõõmu ses ka. Täiesti mittedepressiivne lühimuusikal Moonika Siimetsalt ("Salme saladus") kujutab endast järjekordset ümberlükkamatut vastuargumenti levinud eelarvamusele, et eesti film peab paratamatult olema ränkraske ja masendav. Pilt perspektiivitust küla-allakäigust on muidugi kurb, aga Andrus Kivirähu algmaterjali ja Jaan Pehu laulutekstide najal ka vastupandamatult koomiline. Suurepärased karakterid eelkõige kogenumailt tegijailt nagu Merle Jääger, Indrek Taalmaa ja Tanel Saar. Pool tundi selget lusti, kannatab ka korduvalt kaeda. Filmi saab täispikkuses näha siin. 7/8



THE WORLD'S END (Inglismaa 2013). Wrighti-Peggi žanriparoodilise jäätisetriloogia kolmas film istus mulle rohkem kui eelmised. Algab lootustandva joomafilmina ja pöörab ootamatuis suundades, meenutades oivalis-ogarat ulmekomöödiat "John Dies at the End". Omas žanris on "World's End" etem kui enamus ookeanitaguseid konkurente; ka Simon Peggi enda kohta silmapaistvalt tubli saavutus. Ainult epiloogi on veits sõrmusteisandalikult liiast. 6/8



VISA HING: HEA PÄEV, ET SURRA (A Good Day to Die Hard, USA 2013). Bruce Willis esineb viimasel ajal pahatihti filmides, mida on nukker vaadata. Kuulsa märulisarja kurb lõpp hargneb puuvene keele saatel hämaruses ja pimeduses, küllap tegijate piinlikkuse varjamiseks. Mu aasta viletsaimate levifilmide toppi ei jõudnud see film ainult sellepärast, et nägin teda alles pärast tolle tabeli koostamist. Loodetavasti lastakse sarjal nüüd rahus surra ega tehta siia otsa mõnda veelgi viletsamat järge. 3/8



SMALL APARTMENTS (USA 2012). Madontsi videote autorina tuntud rootslane Jonas Åkerlund on filmiloojana "Spunist" kümme aastat edasi arenenud ja eksperimenteerib lisaks võimsale visuaalile, rokkivale montaažile ja löövale kastingule (Matt Lucas, James Caan, Billy Crystal, Dolph Lundgren (!), Juno Temple jne) ka sõnumi, lausa moraaliga. Cool tühjus kummitab ikka veel tuntavalt, aga see on siiski midagi enamat kui pelgalt misantroopilis-küünilis-individualistlik friikšõu. Väärib vaatamist küll. 6/8

12. dets 2013

Maali-neiuke: viisteist viletsaimat filmi Eesti kinodes aastal 2013

Kiliseb-koliseb aisakell, aasta saab otsa, aeg kokkuvõtteid teha. Uurisin EFÜ Maali-hääletuse tarbeks levifilmide listi ja koos kobedate kinoelamustega meenusid ka kidurad. Enne kui parimatest rääkima hakata, tulevad siit tabelihooja hakatuseks kõige nirumad meie kinodes jooksnud filmid õnnetu numbriga aastast.

Valik on muidugi subjektiivne, sattumuslik ja mega-meelevaldne. Oma veerandtuhandest meil linastunud levifilmist olen näinud kõigest sadakonda. Arvata võib, et mu vaatamisvalikud pole just halvimate osas kuigi esinduslikud - mõndagi tõenäolist tabeliliidrit nagu "Õudne film 5" või "Pärast maailmalõppu" olen aralt vältinud ja osa äpardusi pole tabelisse penetreerunud ainult sellepärast, et ma pole suutnud neid lõpuni vaadata.



Mesdames et messieurs - hakkame loendama: tagant ette, alates keskpärastest, peaaegu vaadatavatest asjadest. Lingid pealkirjade küljes viitavad varasematele piiksudele.



15. LUMIVALGEKE (Blancanieves, Hispaania 2012, levitaja Must Käsi). Mitte niivõrd halb, kuivõrd lihtsalt paduigav kunstipärane muinasjutuponnistus.



14. UDUS (В тумане / In the Fog, Saksamaa-Venemaa 2012, levitaja Must Käsi). Veniv sõja-misantroopia, Sergei Loznitsa kohta pettumus. Sisuline tuimus käsikäes visuaalse hallusega.



13. SOOVIN, ET OLEKSID SIIN (Wish You Were Here, Austraalia 2012, levitaja Estinfilm). Mõttetu draamapõnevik, mis sai Austraalias kõik võimalikud auhinnad. Eks neil seal antipoodide juures käi ju asjad tagurpidi.



12. LOVELACE (USA 2013, levitaja Bestfilm). Pornolõhnaline seep.



11. KÄSIKÄES (Main dans la Main, Prantsusmaa 2012, levitaja A-One Film). Igast lühifilmist ikka ei maksa täispikka teha.



10. AUTO NR 19 (Vehicle 19, USA 2103, levitaja Bigsales). Algeline B-põnevik, mis õnneks ei jäänud äsja elavate kirjast lahkunud Paul "Fast & Furious" Walkeri luigelauluks.



9. TERE TULEMAST LÕKSU (Welcome to the Punch, UK 2013, levitaja Bestfilm). Mitte ainult Eestis ei pea head näitlejad äraelamiseks suvalises tapeedis mängima. Tarbetu kriminull.



8. KARM PAAR (The Heat, USA 2013, levitaja Hea Film). Tõestus sellele, et harilikku nõmedat jõmmikomöödiat saab ka naispeaosalistega teha. Pole kindel, et mul seda teadmist vaja oli.



7. G. I. JOE: KÄTTEMAKS (G.I. Joe: Retaliation, USA 2013, levitaja Forum Distribution). Nüri militaristlik tinasõdurireklaam Hasbrolt.



6. VIOLET JA DAISY (Violet & Daisy, USA 2011, levitaja Garsu Pasaulio irasai). Hale katse tarantiinot teha, mis (taas õnneks) ei jäänud teise tänavuse kadunukese, James Gandolfini viimaseks filmiks.



5. WOLVERINE (USA 2013, levitaja Hea Film). Koomiks-melodraama, mis härdal häälevärinal pajatab mudilastele maniküüripelgurist X-mehikese raskest elust. Tänan, ei.



4. PRAKTIKANDID (The Internship, USA 2013, levitaja Hea Film). Komöödia sildi taha peituv imal reklaamklipp tõhusale otsimootorile, mis väidetavalt vahendab andmeid NSA-le.



3. OLÜMPOS ON LANGENUD (Olympus Has Fallen, USA 2013, levitaja Bestfilm). Patriootliku sõjapropaganda tähetriibuline klimp keset ultravägivalla loiku.



2. POHMAKAS 3 (The Hangover 3, USA 2013, levitaja Acme Film). Mageda komöödiasarja armetu lõppakord, mida ei tasu vaadata ka mitte pohmakaga.



1. PÄEVADE VAHT (Mood Indigo / L'écume des jours, Prantsusmaa 2013, levitaja Acme Film). Jube võltsvaimutsev ja pseudopoeetiline purgikunst Michel Gondrylt, kes on kunagi teinud vähemalt ühe väga hea filmi.




Veel Maalindust 2013: parimad Eesti filmid, parimad levifilmid.