6. veebr 2013

Ai Weiwei: ei ühtegi vabandust / Ai Weiwei: Never Sorry

"Ai Weiwei: Never Sorry", USA 2012. Rež. Alison Klayman. 91 min.


Neil, kellele moodne kunst sügavamat huvi ei paku, tasub sellele dokile algatuseks veidi aega anda, enne kui kanalit või plaati vahetada. Film jõuab peagi modernkunstile tihti omasest hermeetiliselt enesekesksest liivakastist hoopis kaugemale, dissidentliku vastasseisuni totalitaarriigiga.

Dokumentalistidel on jagunud eelarvet ja aega, et kunstnikku ja vastumõtlejat Ai Weiweid mitmekülgselt avada ja dramaatika huvides ära oodata, kuni punane panda hambad paljastab. Ühelt poolt tuleb tunnistada, et Hiina mõningast liberaliseerumist näitab juba tõik, et Ai Weiwei seal üldse tegutseda saab. Rahvavabariigi vabaduse piire näitab aga võimude vastulöök, mis kaudsusest hoolimata ei pruugi olla valutu ega ebatõhus.

See, kuidas partei ja valitsus kasutavad tülika suupruukija Ai Weiwei vaigistamiseks maksuametit, toob eestlasele muidugi kohe meelde, kuidas Rein Raual ei tulnud pärast komparteilase Andrus Ansipi juhitud valitsuse moraalseteks värdjateks nimetamist maksuameti revisjoni kuigi kaua oodata.

Kui järele mõelda, siis eks ole Hiina ja Eesti praegustel valitsustel teisigi kokkupuutepunkte peale turumajanduslik-oportunistliku komparteilisuse. Dalai-laamat ja Tiibeti iseseisvust ei tunnusta kumbki. Fuck you, motherland, ütleb Ai Weiwei.




Hinnanguid: IMDB (7.3/10), Rotten Tomatoes (96%), Liisi ja Arno (5/5).

Kommentaare ei ole :