19. apr 2013

21 täis! / 21 & Over

"21 & Over", USA 2013. Rež. Jon Lucas, Scott Moore. 93 min.


Alkohuumori puhul on peamine elulähedus ja materjali tundmine - täis peaga tehtud lollus kipub naljakas olema eelkõige purjus hetkes, ent lennukamatel joomaseiklustel on koomilist potentsiaali ka takkajärgi, kui need on kellegagi tõepoolest juhtunud või neil on mingigi reaalne taust. No näiteks Ozzy või Lemmy dokumentaalsed joomalood. "Baarikärbes" Bukowski kui loova alkohooliku etalon suudab oma joomise huvitavaks rääkida ka siis, kui selle käigus suurt midagi juhtu.

Ja vastupidi. Alkohuumor, mis on ilmselt pastakast välja imetud ja püüdliku teatraalsusega etendatud inimeste poolt, kes pole elu sees tundnud kedagi, kes oleks kunagi midagi keefirist kangemat joonud, pole reeglina ei naljakas ega huvitav. Ameerika läbukomöödiad kuuluvad üldiselt just säärase joomahuumori hulka.

Näidete juurde, mis kõik ka meie kinodes jooksnud. Kuigi juba esimene "Hangover" mind kuigivõrd ei köitnud, oli selles aastal 2009 veel mingitki värskust. Sama ei saa öelda teise osa (kohe tuleb ka kolmas) ning järgnenud läbukomöödiate kohta. Žanri hapult lehkava pärandi erilised madalpunktid on viimastel aastatel olnud "Good Old Fashioned Orgy" ja "Hall Pass", kus "Pohmaka" eeskujul lällasid keskeale lähenevad onklid. Nendega võrreldes oli samaealistele naistele suunatud "Bridesmaids" üllatavalt vaadatav. Absoluutseks nullpunktiks sai aga koolilapsi sihtiv "Project X" - masendav mõttetus, mis pani mind läbukomöödiaid lausa jälestama.

"21 & Over" lubab pealkirjast ja sünopsisest alates rakendada seda kulunud mudelit äsja legaalsesse joomisikka jõudnud ameeriklastele (kes teadupärast ei tohi juba 18selt seaduslikult jooma kukkuda nagu enamus ülejäänud maailmast). Režissööridena debüteeriv duo Lucas-Moore on "Hangoverite" stsenaristid.

Seetõttu asusin vaatama raske südamega ja tundsin kergendust, kui pikapeale hakkas selguma, et "21 täis!" polegi järjekordne projekt X, vaid sel on rohkem ühist stõuner-komöödiatega nagu "Harold & Kumar Go to the White Castle" ja (Michael Moore'i sõnutsi täiuslikult ameerika vaimu kehastav) "Dude, Where's My Car". Mitte siis tarbitava substantsi, vaid absurdse süžee, karakterite ja lollide naljade osas, eks. Ning puhtalt sellest kergendusest hakkas kogu see lõtv ja süüdimatu lollitamine mulle päris meeldima, Kubricku parodeerimine kaasa arvatud. Ilmselt hindan üle, aga, nagu filmis öeldakse: "kuula oma südant".




"21 täis!" kinodes: Solaris, Forumcinemas. Hinnanguid: IMDB (5.7/10), Rotten Tomatoes (28%).

Kommentaare ei ole :