14. mai 2013

JAFF 2013 - 009 Re: Cyborg, Ghost in the Shell 2, Kiri Momole...



KIRI MOMOLE (Momo e no Tegami / A Letter to Momo, Jaapan 2011). Momo on aasia pelmeen, mis õigesti valmistatuna viib keele alla, aga multikas ei räägi paraku toidust, vaid on hoopis üsna samalaadne lüüriline nostalgia nagu Gorō Miyazaki "Moonikünka nõlvadel", ainult et kerges müstilises kastmes. Kena ju keik, aga tühja sest minevikust - üldiselt ootaks animest rohkem roboteid ja tulevikku. ★★☆



HUNDILAPSED AME JA YUKI (Wolf Children / Ōkami Kodomo no Ame to Yuki, Jaapan 2012). Vaikne pastoraalne pereidüll väikese fantaasialisandiga: "Momo" ja "Moonikünka" lapsepõlvelüürika pluss näpuotsaga miyazakilikku libahundi-maagiat. Iseenesest sümpaatne, aga mitte just minu rida - kuidagi liiga mitu olen sarnaseid asju näinud viimase aasta jooksul. Sestap jäi mulje aeglane, hõredapoolne ja üllatustevaba. Mamoru Hosoda eelmised animed ("Tüdruk, kes hüppas läbi aja", "Suvesõjad") on mulle rohkem istunud. ★★☆



C-VERI: VIIMANE PIMEDUS (Blood-C: The Last Dark, Jaapan 2012). Vampiiritapja Saya uued animeseiklused. Metsavana hoiatas, aga kuna eelmine sama poti film "Blood: the Last Vampire" mulle kunagi joone poolest istus ja siingi oli alguses sümpaatne zombi ja reibas madin, otsustasin ikka ära vaadata. See oli viga. Lõpus on üks sarmikas rasta-peletis, aga film tervikuna... jääb vaid tsiteerida Metsavana: vältida, vältida, vältida - igav nagu ilmalik matus★☆



HING ANUMAS 2 - SÜÜTUS (Inosensu / Ghost in the Shell 2: Innocence, Jaapan 2004). Blade-runnerlik filosoofiline küberdekkar, Mamoru Oshii järg tema kuulsaimale animele. Päris esimese osa tasemele ei küündi nagu järjed ikka, aga huviga vaadatav siiski. Kohati on arhailiselt plastimaigulise kolmdee-modelleerimisega justkui kergelt üle pingutatud, aga samas näeb ka väga vägevat arhitektuuri. 



ÖÖ GALAKTIKA RAUDTEEL (Ginga Tetsudō no Yoru / Night on the Galactic Railroad, Jaapan 1985). Vaikne kristliku sümboolikaga maagilis-müstilis-metafüüsiline fantaasia, mida soovitasid nii Trash kui Metsavana, kes mõlemad on sellele oma blogides täispunktid andnud. Tundus omanäoline ja südamlik värk, aga miskipärast ei saanud ma sellega kuidagi ühele lainele. Ilmselt polnud viga filmis, endal oli vale meeleolu või midagi. Jube, poriste värvidega ja karvane sub-dvd kvaliteet, milles seda näidati, ei aidanud ka kuidagi kaasa. Ei hakka hinnet panema, peaks kunagi korralikus kvaliteedis üle vaatama.



KÜBORG 009 (009 Re: Cyborg, Jaapan 2012). Ligi poole sajandi jooksul oma elujõudu tõestanud manga-animefrantsiisi väärikas laps. Sellist ulmeanimet me näha tahtsimegi: ilus digimaiguta joon, supermän-küborgid, tuumarelvad, globaalne, kosmiline, lausa metafüüsikasse ulatuv haare. Isegi kolmdee ei häirinud, multikais see vaat et toimib. Aplaus. 

Kommentaare ei ole :