6. juuli 2013

Karlovy Vary 2013, část 3: Heli, Grande Bellezza, Child's Pose, Omar...

Kolmas filmikümme Karlsbadi festivali kavast.



HELI (Mehhiko 2013). Narkokuritegevus ja vägivald on teadagi Ladina-Ameerika Nokia. Tänavu Cannes'is parimaks lavastajaks kuulutatud Amat Escalante läheneb tuntud teemale tõsisema, realistlikuma ja veenvama nurga alt kui näiteks "Tropa de Elite". Absurdselt jõhker ja kalk ning kahtlemata muljetavaldav sooritus, ehkki sisuliselt mitte kuigi üllatav. Ilmselt ajas auhind mu ootused liiga üles. ★★★



NOBODY'S DAUGHTER HAEWON (Nugu-ui ttal-do anin Haewon, Lõuna-Korea 2013). Hong Sang-soo lihtsate vahenditega tehtud võluvalt vaimukas väike draama tudengineiust, kel on suhe oma filmiõppejõuga. Umbes nagu Huxley raamat "Pärast tulevärki" kohtuks Kiarostami filmiga "Like Someone in Love". Eripreemia Beethoveni üldkasutatud seitsmenda nihestamise eest. ★★★☆



VIVA LA LIBERTÀ (Itaalia 2013). Poliitpilale tänapäeval turgu jagub. Seesinane kodumaal ohtralt auhinnatud taies on klassikaline kaksikute-põhine eksituste komöödia, kus poliitiku ja professori topeltrollis Toni Servillo. Eesti analoogia võiks olla näiteks Sven Mikseri ja Linnar Priimäe äravahetamine, nii et keegi aru ei saa. Mispeale hakkavad tribüünilt kostma väited nagu: "Kui poliitikud on vargad, siis sellepärast, et valijad on ka vargad - või tahaksid olla". Üsna ootuspärane, kuid kvaliteetne kraam. ★★★



AIN'T THEM BODIES SAINTS (USA 2013). Romantiline indi-kriminull retro-folgikastmes. Erinevalt Winterbottomi "Everydayst" ei püüta siin türmis istuja koju ootamist ja naasmist realistlikult kujutada, vaid surfatakse lüürilistel illusioonidel nagu platonlik ilu ja headuse samastamine, mis paraku ei päde ei inimeste ega filmide puhul. Pretty girls make graves. See ilus film ilusate inimeste ilusaist tundeist pole ju iseenesest paha, küll aga veidi sihitu ja magus. Ameerika kriitikud on vaimustuses (Rotten Tomatoes hetkel 100%), aga mu meelest taotletud legendi ikka õieti ei sünni, ilulemisest kaugemale ei jõuta. ★★★



THE MISSING PICTURE (L'image manquante, Kambodža-Prantsusmaa 2013). Savikujukeste ja arhiivikaadrite abil jutustatud isiklik-ajalooline dokk üldrahvalikust õnnest punaste khmeeride stalinlik-maoistlikult viljastava režiimi tingimustes. Cannes'i vaatenurga programmi võitja. Minu jaoks liiga palju jutustajahäält, liiga palju muusikat, liiga palju kunsti, liiga palju poeetikat, liiga palju paatost. Ei jaksanud lõpuni vaadata.



LA GRANDE BELLEZZA (Itaalia 2013). Tänavune "Holy Motors" - kaks ja pool tundi narratiivita visuaalset pillerkaari Rooma koorekihi magusast elust. Glamuuri triumf, otsatu edevuse laat, dekadentlik eputamine, kuid Apenniini poolsaare aastatuhandete-pikkuse hedo-kultuuri najal oma maneerlikkuses väga põhjalikult läbi viidud ja esteetiliselt nauditav. Sügavust on sihilikult välditud, ehkki heliribal saavad sõna ka näiteks Pärt ja Preisner★★★★. (PS. Pikem lugu filmist.)



OMAR (Palestiina 2013). Värske ja leidlik, lausa laitmatu põnevik. Eestlasele märgilise nime taga pole siin mitte afgaani tõlk, vaid tema palestiina nimekaim, kelle ellu kuulub okupatsioonivägede trotsimine ja igapäevane üle müüri ronimine. Kergelt üle võlli, aga mõjuv. Vaatenurga žürii eripreemia Cannes'ist★★★★



FRUITVALE STATION (USA 2013). Eestis kritiseeritakse praegu politsei passiivsust. Vastupidine variant ei pruugi ka eriti tore olla. See mängufilm räägib tõestisündinud loo neegrinoorukist, kelle üliaktiivne võmm uusaastaööl asja eest, teist taga maha lasi. Osavalt jutustatud lugu, mõjub raputavalt just tänu sellele, et ohvrist pole maalitud liiga kena klantspilti. ★★★☆



CHILD'S POSE (Poziţia copilului, Rumeenia 2013). Tänavuse Berlinale võidufilm on ülitugev realistlik draama võimukast emast, kes tirib kõiki niite, et päästa traagilise avarii põhjustanud poeg süüdimõistmisest. Siin on paralleele nii Frearsi "Ohtlike suhete", Jarecki "Arbitaaži" kui Zvjagintsevi "Jelenaga". Võimas roll Luminita Gheorghiult kinnitab taas kord, et levinud ettekujutus, nagu oleks ainult noortel naistel filmides midagi teha, ei pea teps mitte paika. ★★★★



GRIGRIS (Tšaad-Prantsusmaa 2013). Naiivsevõitu ja venima kippuv lugu vigasest, kuid kriminaalselt hakkajast noorukist ja kaunist prostituudist jääb meelde värvikate karakterite ja suurepärase kaameratöö poolest. Ken Saan võiks vändata Eesti Vabariigi sajandijuubeliks "Nimed marmortahvlil" riimeigi just Tšaadis. ★★☆



Karlovy Vary 2013, část 1
Karlovy Vary 2013, část 2
- Karlovy Vary 2013, část 3
Karlovy Vary 2013, část 4
Karlovy Vary 2013, část 5

Kommentaare ei ole :