23. nov 2013

Advokaat / The Counselor

"The Counselor". USA 2013, rež. Ridley Scott. 117 min.

Festival pole kogu Eesti kinokultuur, kino näidatakse ka väljaspool Pöffi. Kobarkinodes praegu linastuv Ridley Scotti kriminull räägib kõrge lennuga juurajapist, kes otsustab investeerida oma säästud kahjumliku pensionifondi asemel kiiret tootlust lubavasse narkoärri.



Pessimistlik või lausa nihilistlik maailmapilt, misantroopia, tõdemus, et ahnus hukutab ja kuritegevus ei tasu end ära - see on kõik krimižanris ootuspärane. Survival of the shittiest. Kui üldse keegi ellu jääb.

Paari viimase aasta jooksulgi on tehtud hulk filme, mis neid ideid märksa värskemalt ja tõhusamalt serveerivad kui Scott praegu. No näiteks Andrew Dominici suurepärane "Killing them Softly", mis tõdes, et "America's not a country... It's just a business", või ka William Friedkini "Killer Joe". Mõlemad paistsid lisaks veenvusele silma ka musta huumoriga.

Või kasvõi Nicolas Winding Refni padusünge "Only God Forgives", mis pole küll sama särav näide kui eelmainitud kaks, aga siiski meeldejäävam ja omanäolisem kui "Advokaat".



Rääkimata juba veidi vanemaist asjust nagu Coenite "No Country for Old Men", mis põhines samuti Cormac McCarthy tekstil nagu "Advokaatki" ja kus samuti astus ühes peaosas üles Javier Bardem. Ennekõike mõjubki "Advokaat" suuresti "No Country" kloonina. Ja Coenite geniaalsele "Fargole" ei maksa siinkohal isegi mõtlema hakata.

Nii et jah, ega siin palju uut ei ole ja reklaamikampaanias kahtlemata kasulik staariküllus tuleb tervikule pigem kahjuks. Sama probleem, mis vaevab vahel eesti filme: kõik peaosatäitjad on liiga tihti nähtud näod.



Maria nimetas filmi Ekspressis igavaks moraalilugemiseks ja põnevikuna läbikukkumiseks, mida on ka draamana raske tõsiselt võtta.

Ma päris nii karm ei oleks. Kuigi Scotti suurimad saavutused nagu "Alien" või "Thelma ja Louise" jäävad aastakümnete taha, on ta autorina siiski väärikamalt vananenud kui näiteks temast kümmekond aastat noorem Oliver Stone, kes jus samuti hiljuti narkoäri teemal filmi vändata proovis. Stone'i "Metslastega" võrreldes on Scotti "Advokaat" ikka tublisti tummisem tükk.

Ning kui mõelda Scotti enda kahele eelmisele teosele, siis "Advokaat" pole nii trafaretne kui "Robin Hood" ega stsenaarselt nii logisev kui "Prometheus". Kuigi too viimane istus mulle kõigi oma hädade juures tänu kosmoloogilisele ambitsioonikusele enam, on "Advokaat" siiski pigem üle keskmise, kõrgel tasemel välja peetud Scott. Mitte nüüd hädavajalik vaatamine, aga mitte ka asi, mida peaks vältima.



Pigem ütleks, et tasub vaadata, sest algul jutuks olnud krimisõnumite kõrval on ses saatanaga lepingu sõlmimise loos üht koma teist, mis on kõnekas just siin ja just praegu - Eestis, novembris 2013.

Lihtsad asjad. Annad sõrme, võtab käe. Läks käsi, läheb ka kõik muu. Mees, kes usub, et on targim platsil, on mängust üle, pole seda kindlasti mitte. Aeg saab kord otsa, valikud saavad otsa; saabub hetk, mil kõik valikud on juba tehtud, minevikus, ja parimagi tahtmise korral ei saa enam midagi muuta ega päästa. Siis saab vaid ulgudes ja hambaid kiristades vaadata, kuidas erinnüsed oma tööd teevad.



"Advokaat" kinodes: Forumcinemas, Solaris, Cinamon. Hinnanguid: IMDB (5.9/10), Rotten Tomatoes (35%), Raiko (3/10).

Kommentaare ei ole :