8. nov 2013

Londoni festivali logi 2013, kuues osa: 12 Years a Slave, Rigor Mortis, A Long and Happy Life...

Eelviimane filmikümmekond.



12 YEARS A SLAVE (USA 2013). Staariküllane orjuse-saaga: Fassbender, Cumberbatch, Bradolf. Orjus on hea teema, mõjub värskelt, aga paraku läheneb Steve "Shame" McQueen sellele üpris melodramaatiliselt, ajaloo koledust lopsaka muusika ja ohtra silmaveega tublisti lahjendades. Päris angloameerika "Puhastus" see nüüd pole, aga kaldub tuntavalt sinnapoole, jäädes oma jämedalt mustvalge pintslitööga tõsiseltvõetavuses Tarantino "Django" kämbilegi alla. Küll aga paneb sellise kraami vaatamine mõtlema, et ammu oleks aeg teha mõni tõsine film pärisorjusest Eestis. Euroopa rahadega mõistagi. 5/8



FANDRY (India 2012). Bollivuudi muusikaliste muinasjuttude kõrval tehakse Indias ka omajagu indikino, mis sarnaneb rohkem lääne filmidele ja annab ühtlasi rohkem aimu sellest, kuidas sealmail päriselt elatakse. Maharashtra külakese puutumatute raskest elust rääkiv "Fandry" on just säärane film. Loona ehk hõrdedavõitu, aga etnograafiliselt huvitav ja India kontekstis sotsiaalselt terav. 6/8



SNIFFER (Anwar Ka Ajab Kissa, Inda 2013). Veel üks india indi. Lustakalt naivistlikuna algav lugu heasüdamlikust armuasjade detektiivist võtab pikapeale tõsisemaid noote, mis pigem ei tule üldmuljele kasuks. Kahjuks ka liiga aeglane ja laialivalguv asi selleks, et seda festivalipäeva neljanda filmina enam kui kaks tundi vaadata. Jäi pooleli.



BLACKWOOD (Inglismaa 2013). Püüdlikult žanrikaanoneid järgiv kummitusmaja-põnevik. Pole ju halvasti tehtud, puht-esteetiliselt võttes kena, aga venib mõnevõrra ega paku erilisi üllatusi. 5/8



THE WEIGHT OF ELEPHANTS (Uus-Meremaa, Taani, Rootsi 2013). Ehe ja puudutav draama väikese emata poisi hakkamasaamisest maailmas, mis pole teadagi kuigi soe ega turvaline paik - ei laste ega täiskasvanute jaoks. Meenutab mõnevõrra Dardennes'ide "Jalgrattaga poissi". Rida lapsi mängivad kenasti nii pea- kui kõrvalosades. 6/8



A LONG AND HAPPY LIFE (Долгая и счастливая жизнь, Venemaa 2013). Vesternipõhine iistern tänapäeva vene külaelust. Küünilised biznesmenid ja tšinovnikud tahavad matsidelt maa ära võtta, aga need ei taha anda. Veidi hüplik, aga siiski üsna mõnus ja elav dokivõtmes sotsrealism Boriss Hlebnikovilt ("Koktebel"). 6/8



HOW WE USED TO LIVE (Inglismaa 2013). Saint Etienne'i tegelaste kokku pandud ja helindatud arhiivikaadrite kollaaž Londoni lähiajaloost. Tallinna kohta vast vaataks säherdust asja küll, aga seda siin ei jaksanud lõpuni vaadata.



THE DO GOODERS (Inglismaa-Palestiina 2013). Kas lääne vabatahtlikud heategijad ja abiprogrammid aitavad tegelikult palestiinlasi või aitavad nad pigem okupatsiooni põlistada? On nad seal üldse teretulnud? Üpris subjektiivne, teostuselt tagasihoidlik ja hõredapoolne dokk, aga teemapüstitus on tummine. 5/8



SIXTEEN (Inglismaa 2013). Väike krimisugemetega draamapõnevik Londonisse adopteeritud neegripoisist, kes seisab raskete valikute ees. Tore viiraltliku väljanägemisega peategelane, tubli režissööridebüüt Rob Brownilt. Noortekas sõna positiivses tähenduses. 6/8



RIGOR MORTIS (Geung Si, Hong Kong 2013). Karm tondifantaasia tornmajas. Lugu on rudimentaarne, visuaal ja õhkkond see-eest viimase peal. Ultravägivald, gore ja kungfu. Lõviosa lääne uuemat horrorit tundub aasia omaga võrreldes ikka üsna rutiinne, mage ja hambutu. 6/8



To be continued...

Kommentaare ei ole :