8. nov 2013

Londoni festivali logi 2013, neljas osa: Only Lovers Left Alive, Captain Phillips, Don Jon...

Sissekanded kolmkümmend üks kuni nelikümmend.



ONLY LOVERS LEFT ALIVE
(USA 2013). Jarmuschi teine ööfilm pärast "Night On Earthi", sedakorda vampiirikas. Žanri popkultuuriline trööbatus Jarmuschit ei sega - ta žongleerib klišeede ja kultuurilooga nagu ise tahab ning loob vaikse ja nukra muusikaküllase meditatsiooni aja möödumisest ja kaduvusest. Kõigi aegade parim Jarmusch see vast pole, küll aga üks paremaid vampiirifilme, mida ma näinud olen, kohe Alfredsoni "Let the Right One In-i" ja Coppola "Dracula" kõrval. Väga nauditav. 7/8



THE DOUBLE (Inglismaa 2013). Dostojevski "Teisik", millel Richard Ayoade teine mängufilm põhineb, räägib samalaadsest skisofreenilisest dualismist, mida kujutavad Jekyll ja Hyde või Tyler Durden ja… noh, see teine tüüp. Filmis on Dostoka jutustuse tegevus paigutatud Brazili-laadsesse bürokraatlikku düstoopiasse. Siin on visuaalset stiili ja Mia Wasikowska, aga linateos tervikuna on lihtsalt tüütu ja tarbetu kunstipunnitus, mille sünnipõhjused jäävad pehmelt öeldes arusaamatuks. Kahju, Ayoade debüütlavastus "Submarine" oli ju täitsa lootustandev noortekas. 2/8



DON JON (USA 2013). Hoogne kommetekomöödia pornosõbralikust jõmmist. Terane ja mõnus heatuju-film, vahvad rollid nii pea- kui kõrvalosades. Sisult veidi skemaatiline, aga tühja tost, kui detailid on hästi paigas. Tugev režissööri- ja stsenaristidebüüt Joseph Gordon-Levittilt. 7/8



THE NOTEBOOK (Le Grand Cahier / A Nagy Füzet, Saksamaa-Ungari-Austria-Prantsusmaa 2013). Veidi plekktrummilik vaade sõjaajale Ida-Euroopas kahe väikese poisi pilgu läbi. Pisut nagu pikavõitu, aga muidu väga korralikult ja arukalt tehtud ajaloodraama, mitte mingi "Puhastus". Tänavuse Karlovy Vary võidufilm. 6/8



LABOR DAY (USA 2013). Teine tõsisem film järjest komöödiatega tuntuks saanud Jason Reitmanilt ("Thank You For Smoking", "Up In the Air"). Selgub, et ka põnevikusugemetega draama tuleb mehel hästi välja. Romaanil põhinev, üpris kirjanduslik lugu põgenenud vangist (Josh Brolin) ja teismelise pojaga üksikemast (Kate Winslet) on laitmatult teostatud. Pakun, et eriti võiks see meeldida naistele. 7/8



SX_TAPE (USA 2013). Odav ja süüdimatu seks-ekspluatatsiooni kallakuga leitudlindi-horror. Visuaal pole ilmselt eelarveta tehtud filmi kohta sugugi kõige hullem ja paar toimivat ehmatust on siin ka, aga stsena ei vea välja. Üldmulje on üpris vaimuvaene ja igavapoolne. Lõpp läheb täiesti käest ära ja seda mitte heas mõttes. Tasub pigem vältida. 4/8



MY FATHERS, MY MOTHER AND ME (Meine Kleine Familie, Austria 2012). Personaalajalooline dokk vabaarmastust praktiseerinud hipikommuunist, kus autor seitsmekümnendail sündis ja üles kasvas, ning ühtlasi küsimusest, kas ja mil määral säärane säärane kogukond suudab pakkuda alternatiivi traditsioonilisele perekonnale. Põnev teema on paraku avatud küllaltki ähmaselt ja kahvatult. Ei vaadanud lõpuni.



ANAK ARAW (Filipiinid-USA 2013). Kui ühe filmi kohta öeldakse korraga 'eksperimentaalne' ja 'unenäoline', siis tähendab see üldiselt, et tegu on aktiivselt tüütu mõttetusega. Nii ka antud juhul. Suvaliste teraliste mustvalgete kaadrite rändom jada, mida sünopsis jultunult identiteediotsinguks ja maagiliseks realismiks valetab. 1/8



PARKLAND (USA 2013). Niiöelda mikroajalooline draama sellest, kuidas JFK atentaat mõjus asjaga vahetult kokku puutunud inimestele: meedikuile, turvameestele jne. Pole ju paha kostüümidraama, aga kuidagi kole pateetiline ja tõsimeelne. Ikka on kurb, kui inimene sureb, aga kui nüüd keegi, ütleme, Obama, Putini või Ilvese ära koksaks, siis vaevalt küll, et see sihuke üldrahvalik šokk oleks, et eriteenistuski emotsionaalseks muutuks. Ainus cool tegelane siin on Lee Harvey Oswaldi ema, kes näeb sündmuses elu võimalust feimi ja sulli saada. 5/8



CAPTAIN PHILLIPS
(USA 2013). India ookeani piraadid kaaperdavad ameerika kaubalaeva. Nii somaallased kui jänkid loodavad, et kõik läheb hästi. Tom Hanks ja probleemid merel ei kõla just magneedina, aga inglane Paul Greengrass ("United 93", "Green Zone") on neist lähteainetest kokku keetnud eeskujuliku intelligentse põneviku, mis mitte ainult ei põhine tõsielul nagu iga teine-kolmas film, vaid jätab ka vahetult tõsielulise mulje. Tänapäev ilma igasuguse patriootliku pateetika ja seebita. Ja enam kui kahetunnisest pikkusest hoolimata püsivalt ja tõusvas joones põnev. 8/8



To be continued....

Kommentaare ei ole :