12. dets 2013

Maali-neiuke: viisteist viletsaimat filmi Eesti kinodes aastal 2013

Kiliseb-koliseb aisakell, aasta saab otsa, aeg kokkuvõtteid teha. Uurisin EFÜ Maali-hääletuse tarbeks levifilmide listi ja koos kobedate kinoelamustega meenusid ka kidurad. Enne kui parimatest rääkima hakata, tulevad siit tabelihooja hakatuseks kõige nirumad meie kinodes jooksnud filmid õnnetu numbriga aastast.

Valik on muidugi subjektiivne, sattumuslik ja mega-meelevaldne. Oma veerandtuhandest meil linastunud levifilmist olen näinud kõigest sadakonda. Arvata võib, et mu vaatamisvalikud pole just halvimate osas kuigi esinduslikud - mõndagi tõenäolist tabeliliidrit nagu "Õudne film 5" või "Pärast maailmalõppu" olen aralt vältinud ja osa äpardusi pole tabelisse penetreerunud ainult sellepärast, et ma pole suutnud neid lõpuni vaadata.



Mesdames et messieurs - hakkame loendama: tagant ette, alates keskpärastest, peaaegu vaadatavatest asjadest. Lingid pealkirjade küljes viitavad varasematele piiksudele.



15. LUMIVALGEKE (Blancanieves, Hispaania 2012, levitaja Must Käsi). Mitte niivõrd halb, kuivõrd lihtsalt paduigav kunstipärane muinasjutuponnistus.



14. UDUS (В тумане / In the Fog, Saksamaa-Venemaa 2012, levitaja Must Käsi). Veniv sõja-misantroopia, Sergei Loznitsa kohta pettumus. Sisuline tuimus käsikäes visuaalse hallusega.



13. SOOVIN, ET OLEKSID SIIN (Wish You Were Here, Austraalia 2012, levitaja Estinfilm). Mõttetu draamapõnevik, mis sai Austraalias kõik võimalikud auhinnad. Eks neil seal antipoodide juures käi ju asjad tagurpidi.



12. LOVELACE (USA 2013, levitaja Bestfilm). Pornolõhnaline seep.



11. KÄSIKÄES (Main dans la Main, Prantsusmaa 2012, levitaja A-One Film). Igast lühifilmist ikka ei maksa täispikka teha.



10. AUTO NR 19 (Vehicle 19, USA 2103, levitaja Bigsales). Algeline B-põnevik, mis õnneks ei jäänud äsja elavate kirjast lahkunud Paul "Fast & Furious" Walkeri luigelauluks.



9. TERE TULEMAST LÕKSU (Welcome to the Punch, UK 2013, levitaja Bestfilm). Mitte ainult Eestis ei pea head näitlejad äraelamiseks suvalises tapeedis mängima. Tarbetu kriminull.



8. KARM PAAR (The Heat, USA 2013, levitaja Hea Film). Tõestus sellele, et harilikku nõmedat jõmmikomöödiat saab ka naispeaosalistega teha. Pole kindel, et mul seda teadmist vaja oli.



7. G. I. JOE: KÄTTEMAKS (G.I. Joe: Retaliation, USA 2013, levitaja Forum Distribution). Nüri militaristlik tinasõdurireklaam Hasbrolt.



6. VIOLET JA DAISY (Violet & Daisy, USA 2011, levitaja Garsu Pasaulio irasai). Hale katse tarantiinot teha, mis (taas õnneks) ei jäänud teise tänavuse kadunukese, James Gandolfini viimaseks filmiks.



5. WOLVERINE (USA 2013, levitaja Hea Film). Koomiks-melodraama, mis härdal häälevärinal pajatab mudilastele maniküüripelgurist X-mehikese raskest elust. Tänan, ei.



4. PRAKTIKANDID (The Internship, USA 2013, levitaja Hea Film). Komöödia sildi taha peituv imal reklaamklipp tõhusale otsimootorile, mis väidetavalt vahendab andmeid NSA-le.



3. OLÜMPOS ON LANGENUD (Olympus Has Fallen, USA 2013, levitaja Bestfilm). Patriootliku sõjapropaganda tähetriibuline klimp keset ultravägivalla loiku.



2. POHMAKAS 3 (The Hangover 3, USA 2013, levitaja Acme Film). Mageda komöödiasarja armetu lõppakord, mida ei tasu vaadata ka mitte pohmakaga.



1. PÄEVADE VAHT (Mood Indigo / L'écume des jours, Prantsusmaa 2013, levitaja Acme Film). Jube võltsvaimutsev ja pseudopoeetiline purgikunst Michel Gondrylt, kes on kunagi teinud vähemalt ühe väga hea filmi.




Veel Maalindust 2013: parimad Eesti filmid, parimad levifilmid.

6 kommentaari :

martraun ütles ...

Õnneks pole ma peale "Mood Indigo" siit ühtegi filmi näinud :D

Isiklikult olid aga kõige kohutavamad kinoelamused aastal 2013
"A Good Day To Die Hard" ja "Paradiis: Usk".

Need kaks filmi võtsid küll igasuguse eluisu ära :)

joonas ütles ...

"Paradies: Glaube" jäi minu jaoks selliseks pigem positiivseks keskpäraseks, aga viimase "Die Hardi" osas olen küll täiesti nõus - see oleks kindlasti siin tabelis sees olnud, kui ma ainult oleks seda enne tabeli koostamist näinud 8)

Level ütles ...

Grown Ups 2 ja viimane Die Hard võtavad koogi.

Ralf Sauter ütles ...

Õige jah, A Good Day to Die Hard. See oli nii võigas, et läksin poole pealt minema, mida ma ei tee kunagi. Sestap tunnen filmi vastu ka erilist viha, sest sageli sotsiaalset ebamugavust tundva inimesena pidin ma pikalt higistama ja planeerima oma põgenemist. Aga pärast ülbitseva "McClane" nägemist ja esimest tagaajamist, mis oli üks kõige halvemini monteeritud õudusi, ma ei suutnud enam. Tekkis tunne, et saan insuldi kohe.

joonas ütles ...

Õigesti tegid, et lahkusid - see pidu ei parane lõpu poole mitte üks teps.

Ralf Sauter ütles ...

Vaatasin kodus lõpuni, ei paranenud jah. :(
Alguses räägiti ka, et hiljem tuleb DVD/Blu-ray peale pikem versioon, sest filmist tuli palju välja lõigata (mis paistis välja). Tuligi ja see oli aint 2 minti pikem.

Kõige suurem MÕNITUS oli muidugi see, et see kena brünett ennast korralikult paljaks ei koorinudki, nagu traileris.