28. jaan 2014

Mida teha Sirbi filmirubriigiga?

Mullu novembris kultuurilehte rüüstanud reformitormides kaotas Sirp lisaks peatoimetajale mitu sisutoimetajat, nende seas filmitoimetaja. Uus peatoimetaja leiti detsembris; jaanuari keskel kuulutati välja ka konkurss filmitoimetaja kohale.

Olemata konkursi tingimustele vastamiseks piisavalt kõrgelt haritud, kasutasin siiski juhust saata toimetusele oma mõtted filmikülgede teemal. Riputan need ka siia, et huvilistel oleks võimalus neid tulevikus, näiteks aasta pärast lehe filmirubriigi tegeliku arenguga võrrelda.



Juttu Sirbi kui väljaande filmiajakirjanduslikust visioonist ja missioonist – ehk inimkeeli öeldes sellest, millised Sirbi filmiküljed peaksid olema ja mille poole püüdlema –, alustaks tõdemusega, et Sirbi filmirubriik on praegu Eestis ainus kirjutava meedia kanal, mis on vähegi piisaval määral rahastatud ilmumaks professionaalselt toimetatuna arvestatavas mahus ja küllalt tihti selleks, et suuta ühendada endas pidev aktuaalne filmikriitika ja kinosündmuste kajastus, filmikriitika ja filmipublitsistika arendamine, publiku ja kirjutajate harimine ning mitmekülgse filmiteemalise mõttevahetuse ülalhoidmine.



Sirbiga võrreldavaid võimalusi pole ühelgi teisel siinsel filmipublitsistika platvormil, milleks on:
  • ainus täielikult filmiteemale pühendatud väljaanne – eraalgatuslik Kinoleht La Strada, mis avaldab aktuaalseid arvustusi ja kirjutisi seinast seina, laialt autorite ringilt ja erinevatele sihtgruppidele, kuid rahapuudusel ei ilmu piisavalt regulaarselt, et järjepidevalt filmielu kajastada, publikut harida või mõttevahetust ülal hoida;
  • riiklikult rahastatud Teater. Muusika. Kino, mis ilmub igakuiselt, kuid ei tegele päevakajaliste teemadega, avaldades oma filmikolmandikus peamiselt mahukaid akadeemilisust taotlevaid arvustusi-käsitlusi professionaalidelt (kogenud filmikriitikuilt ja filmiinimestelt), mis ka kõnetavad eelkõige kitsast proffide ringi;
  • eraalgatusliku Müürilehe filmirubriik, mis kajastab aktuaalseid teemasid nii paberil kui netis ning teeb tänuväärset tööd uute kirjutajate koolitamisel, ent ei saa endale honorarifondi puudumise tõttu hästi lubada professionaalseid kaasautoreid;
  • erameedia päeva- ja nädalalehtede kultuuriküljed, mille lugejaskond on lai ning fookus aktuaalsetel ja populaarsetel teemadel, kuid mis väljaannete kolletava olelusvõitluse käigus vaevlevad kroonilises ja üha kasvavas ruumipuuduses ning saavad seetõttu filmiteemale suhteliselt ebaregulaarselt ja napilt tähelepanu pöörata;
  • sotsiaalmeedia: blogosfäär ja Facebook, kus filmidest, eeskätt aktuaalseist ja populaarseist, kirjutatakse palju, kuid juhuslikult ja kaootiliselt, toimetamata vormis.


Kuidas Sirbi filmirubriik oma ainulaadseid võimalusi kasutanud on?

Viimaseil aastail on Sirp pakkunud eeskätt jooksvat filmikriitikat – pikki ja detailselt analüüsivaid arvustusi kitsalt püsiautorite ringilt. Üpris järjekindlalt ja üksikasjalikult on arvustatud kohalikku filmitoodangut lühidokkide ja lühianimatsioonideni välja. Muud meie kinodes linastuvat on kajastatud mõnevõrra ebaühtlasemalt, ühelt poolt kunstkino-keskses, teisalt veidi juhuslikus valikus, kuid olulisemad filmid on enamasti siiski arvustatud olnud. DVD-del ilmuva kajastus on olnud täiesti sattumuslik.

Lisaks näpuotsaga sündmuste kroonikat, mõned ülevaated välisfestivalidest ja harvad intervjuud. Enam-vähem kõik. Teistele aktuaalsetele teemadele alates kodumaistest festivalidest ja lõpetades filmipoliitikaga on leheruumi jagunud haruharva või üldse mitte.

Üldjoontes võib öelda, et eespool loetletud ülesandeist on Sirbi filmirubriik küllalt hästi hakkama saanud jooksvate filmiarvustuste avaldamisega, eelkõige kodumaiste filmide puhul, ja seeläbi mõningal määral ka publiku harimisega.



Kuidas Sirbi filmirubriiki arendada?

Esmalt võiks mõelda sihtgrupile. Lugejaküsitlusi korraldamatagi saame üsna põhjendatult eeldada, et filmirubriigi lugejate hulka võiksid lisaks valdkonna professionaalidele kuuluda kõik üldiste kultuurihuvidega eestlased, kes vähegi filme vaatavad ja tunnevad seega mingitki huvi kino vastu. Arvestades kinokülastuste suurt ja pidevalt kasvavat arvu võib oletada, et sääraseid lugejad on palju, lausa lõviosa kultuurilehe potentsiaalsest lugejaskonnast. Sihtgrupp peaks niisiis olema lai ning koosnema mitmesuguse tausta, hariduse ja erialadega kultuurihuvilistest.

Sellele kireva kooseisuga sihtgrupile suunatud filmiküljed peaksid olema senisest märksa mitmekesisemad ning pakkuma mitmekülgsemat sisu kõigile lugejaile erialainimestest publikuni.



Pikkadest arvustustest ei tule loobuda ega tekste madalaima ühisnimetajani lihtsustada – vastupidi, vahel võiks avaldada senistest veelgi pikemaid ja põhjalikumaid retsensioone, kui nende pikkus on tingitud eeskätt kriitilise analüüsi, mitte filmi süžee ümberjutustamise vajadusest. Kuid mammutesseede kõrvale tuleks regulaarselt tuua lühiarvustused, aktuaalsed vaatamissoovitused ning festivalide, eriprogrammide ja üksikürituste eeltutvustused, vältides seejuures meie (eelkõige avalik-õiguslikus) meedias kahetsusväärselt juurdunud kommet anda levitajaile ja ürituste korraldajaile kriitikavabalt ruumi omaenese kauba kiitmiseks ehk auditooriumi tüssavaks markeerimata reklaamiks.

Sirp võiks olla esimene allikas, kust filmihuviline lugeja saab operatiivset ja erapooletut eelinfot, mille põhjal langetada vaatamisvalikuid, ja esimene allikas, mille poole ta pöördub pärast filmi vaatamist, et asjaliku kriitikaga kaasa mõelda.

Arvustatavate filmide valikul tuleks meeles pidada, et publik ei vaata sugugi ainult ja eelkõige eesti filme ja kunstkino, vaid ka Hollywoodi, maailma kino, animatsioone, dokumentaale, telefilme, seriaale ja kõikvõimalikku žanrikino.



Eesti filmitoodangu kõrval tuleks analüüsida ka eesti filmipoliitikat – mitte jätmaks sellest normaalset muljet, vaid et tutvustada seda avalikkusele ning anda poliitika kujundajaile kultuuriministeeriumist Eesti Filmi Instituudini mõtestatud tagasisidet nende õnnestumiste ja ebaõnnestumiste kohta. Analüüside kõrval on siin asjakohased erialainimeste intervjuud ja vestlusringid.

Filmide ja filmipoliitika kõrval väärivad kajastamist ja analüüsi veel: siinne filmiharidus; kohalikud filmitootjad; meie kinomaastiku rahalised ja sotsioloogilised aspektid; riiklike filmirahade kasutamine; levitajate, kinode, festivalide ja telekanalite programmipoliitika; filmipiraatlus ja selle suhted legaalsete levikanalitega; video on demand; erialaorganisatsioonide tegevus; filmiürituste korraldus; kinopiletite hinnad; filmiblogid; subtiitritõlked.

Publikut harivate teemadena tulevad kõne alla filmilugu, filminduse köögipool, tehnilised aspektid ja terminoloogia. Filmiklassika tutvustamist saab sünkroniseerida kinode ja telekanalite retrospektiividega.



Mitmekesisuse saavutamiseks tuleb laiendada kirjutajate ringi – mitte loobuda seniseist püsiautoreist, kellest mõnedki kuuluvad kohaliku filmikirjutuse tippude hulka, vaid tuua nende kõrvale pidevalt uusi autoreid, otsides neid aktiivselt nii ülalpool loetletud konkureerivaist kanaleist kui ka näiteks kunsti-, teatri- ja kirjanduskriitikute hulgast, ning koolitades põhjaliku toimetamise abil noori blogijaid ja tudengeid.

Ja lõpetuseks. Kui mullu sügisel mitmelt poolt, sealhulgas kultuuriministeeriumi tasandilt kostnud nurinad Sirbi tiraaži üle peaksid tähendama, et eesmärgiks on lugejate arvu suurendamine, siis esimene tee nii filmikülgede kui kogu väljaande loetavuse suurendamiseks pole mitte sisuline, vaid tehniline: luua praeguse ajast-arust kodulehe asemele toimiv, tänapäevane, otsingumootoreile optimeeritud, sotsiaalmeedias probleemitult jagatav veeb.

Sirbi praeguse veebi küündimatus maksab end otseselt kätte lugejate arvus, kuivõrd suur, võib-olla isegi suurem osa veebiauditooriumist, kes Sirbi lugudest üldse huvitub, loeb neid Postimehe arvamusportaalist, kus need tekstid ilmuvad muuseas autorite õigusi teadlikult ja süstemaatiliselt rikkudes.

Aga need on juba omaette jutud.



PS. Kommentaarid on mõistagi teretulnud.

6 kommentaari :

Triin ütles ...

Mis - kas Sina ei ole piisavalt kõrgelt haritud? See on küll üllatus - hea, et Sa ütlesid, muidu ma poleks küll selle peale tulnud :)

joonas ütles ...

Jah, paraku on mu koolitusaste sama mis Sirbi eelmisel peatoimetajal ;)

Arvo ütles ...

Sellist nimekirja vaadates tuleks avada uus toimetus mitte võtta tööle ühe filmitoimetaja.

joonas ütles ...

Ei saa nõus olla, Arvo. Filmikülgede piiratud maht seab ka töömahule piirid.

Siim ütles ...

Pmst ma saadaks selle lingi motivatsioonikirja semel koos CV'ga Sirpi ja harjutaks peegli ees filmitoimetaja mõtlikku grimassi

joonas ütles ...

Aitäh. Sirpi läks see jutt küll juba varem, enne konkursi tähtaja lõppu.